Otsingu tulemused

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12% ja import 25%. Teenuseid müüdi mitteresidentidele 3,0 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem. 2022. aastal tervikuna kasvas teenuste eksport 31% ja import 19%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 657 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 4%.

Statistikaameti andmetel kasutas viimase kolme kuu jooksul 16–74-aastastest elanikest 56,5% e-kaubandust. Mullusega võrreldes on e-kaubanduse üldine populaarsus püsinud samal tasemel, ent suurenenud on summad, mida kaupade ja teenuste ostmisele kulutatakse. Ettevõtete uuringu tulemused näitasid, et enam kui pooled internetti kasutavatest äriühingutest tarbivad tasulisi pilveteenuseid.

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase seitsme aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Kreekast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Tagamaks kriisikomisjonile kiire ülevaade, kas inimesed täidavad liikumispiiranguid, otsustasid Elisa, Tele2 ja Telia analüüsida ise enda klientide liikumist. Analüüsi tegemiseks kasutatakse täielikult anonüümseid andmeid, mis ei ole reaalaja andmed. Mobiilioperaatorite analüüsi tulemused koondab Statistikaamet, kes loob tervet Eestit katva pildi. Esimesed tulemused loodetakse saada järgmise nädala jooksul. Otsuse taga on operaatorite kohustus kaitsta isikuandmeid ja tagada andmete anonüümsus.

Suur osa aasta lõpus toimuvast rahva ja eluruumide loendusest korraldatakse registrites olevate andmete põhjal. Inimestelt küsitakse lühikese valikuuringuga vaid infot, mille kohta registriandmed puuduvad. Kuidas valikuuringu jaoks sobiv valim võetakse, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Ethel Maasing.

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Tänasest, 1. oktoobrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta avaldamiskalender, kust leiab infot nii andmebaasi kui ka uudiste avaldamise kohta.

Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.