Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -0,8%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,7% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov võrdles kolme Balti riigi lennureisijaid ja leidis, et 20 aastat tagasi oli nende arv kõigis riikides pea võrdne– 1 miljonit reisijat aastas. „Lennunduse areng oli pidev ja sõitjate arv kasvas kuni 2019. aastani, pärast mida mahud järsult koroonapiirangute tõttu kahanesid. Pandeemia ajal vähenes Eestis reisijate arv 860 000ni ehk 74% võrra, samapalju ka Lätis ja Leedus," rääkis Kardakov. "Aastast 2021 hakkas sõitjate arv taas kasvama ja 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat. See on suurim reisijate arv läbi aegade ja 7%

Bussidega transporditi esimeses kvartalis 41,6 miljonit sõitjat ja läbiti 39 miljonit kilomeetrit. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov märkis, et kõige rohkem kasutati bussitransporti taas linnaliinidel. „Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6% ja ulatus 34,2 miljonini. See ei kompenseerinud siiski täielikult trollisõitjate kadumist viimaste Tallinna trolliliinide lõpetamise tõttu. Trammisõitjate arv aga vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes 2%, jäädes 5,1 miljoni juurde,“ lisas Kardakov. Riigisisestel kaugliinidel oli

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest jäätmekäitlus