Otsingu tulemused

Viimase nelja aasta kõige suurem veini ja vahuveini impordimaht registreeriti statistikaameti andmetel 2022. aastal, kui Eestisse toodi 18,2 miljonit liitrit veini ning 5,3 miljonit liitrit vahuveini. Veini import oli kõige intensiivsem kevad- ja suvekuudel, eriti juunis ja juulis. Veinide ja vahuveinide impordimaastikku aastatel 2019–2022 tutvustab lähemalt statistikaameti praktikant Eliise Saskia Ševtšenko.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupade eksport kasvas nii kolmandas kvartalis kui ka septembris. „Kuigi reeksport ehk kaupade taasväljavedu vähenes septembris 1% võrra, mõjutas koguekspordi kasvu positiivses suunas just Eesti päritolu kaupade väljaveo suurenemine 4% võrra. Nende kaupade osatähtsus kasvas aastases võrdluses 1 protsendipunkti võrra, moodustades koguekspordist 64% ," lisas Leppmets. Kaubavahetus kasvas oluliselt Euroopa Liidu väliste riikidega. Liikmesriikidesse eksport vähenes ning import neist jäi samaks, liiduvälistesse riikidesse kasvas eksport aga 21%

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 667 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

ISSN 1736 - 8677 ISBN 978-9985-74-509-0 Eesti keeles Formaat A6. 56 lk Ilmus: 14.05.2012 Populaarne taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate eri eluvaldkondadest ja nende arengust viimastel aastatel. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, kaubandus, turism jms. Eestit võrreldakse teiste Euroopa Liidu riikidega. Lisatud on geograafilisi fakte Eestist ja infot valitsussüsteemi kohta, samuti oluliste Eesti veebilehtede aadressid. Info on esitatud

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta veebruariga 4,2%. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 2,7% ja teenused 6,6% kallimad.

Viimaste Valgevenega seotud uudiste valguses vaatas statistikaamet, millised on Eesti kaubandussuhted riigiga. Valgevenest imporditakse Eestisse rohkem kaupa kui sinna eksporditakse. Valgevene kaupade osatähtsus Eesti ekspordis on viimase 11 aasta jooksul olnud keskmiselt 0,5% ja impordis keskmiselt 1,1%. Selle aasta andmed kinnitavad, et eksport on sarnane eelnevate aastatega, import aga kasvas kütuste sisseveo suurenemise tõttu.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2023. aasta neljandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport 5% ja import 7%. Teenuseid müüdi jooksevhindades 3,1 miljardi ja osteti 2,3 miljardi euro eest. Eelmisel aastal suurenes teenuste eksport kokku 9% ja import 8%.

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.

Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 289 vaba ametikohta, mis on 1,7% rohkem kui 2021. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist vähem kui 7000 inimest.