Otsingu tulemused

2012. aasta I kvartalis oli 75%-l leibkondadest kodus internetiühendus, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on selliste leibkondade osatähtsus suurenenud neli protsendipunkti.

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%.

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

2009. aasta I kvartalis oli 63%-l leibkondadest kodus Interneti-ühendus, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see näitaja viis protsendipunkti kasvanud, teatab Statistikaamet. 10 ja enama hõivatuga ettevõtetes oli Interneti-ühendus sarnaselt viimasele kolmele aastale peagu kõigil.

2014. aasta I kvartalis oli kodune internetiühendus 83%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Erinevus noorema ja vanema elanikkonna arvuti- ja internetikasutuses on vähenenud.

Kodune internetiühendus oli 2011. aasta I kvartalis seitsmel leibkonnal kümnest, neist enamikul püsiühendus, teatab Statistikaamet. Interneti- ja püsiühendusega leibkondade osatähtsus on viimasel viiel aastal iga aastaga veidi suurenenud.

2010. aasta põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel jätkub Euroopa Liidus majapidamiste arvu kiire vähenemine, selgus Eurostati täna avaldatud kokkuvõttest. Kasutatava põllumajandusmaa pind Euroopas pole oluliselt muutunud, kuid kasvab mitmes uues liikmesriigis ja kahaneb enamikus vanades liikmesriikides. 2010. aastal võrreldes 2003. aastaga on EL-is majapidamisi juba ligi kolme miljoni võrra ehk 20% vähem. Enim vähenes majapidamiste arv Eestis (47%). Suur vähenemine on toimunud ka Bulgaarias (44%), Lätis (34%) ja Poolas (31%). Teistes riikides on majapidamiste arvu vähenemine väiksem