Otsingu tulemused

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Statistikaamet uuris Eesti inimeste internetikäitumise ja tervisliku toitumise seoseid koroona tingimustes.

Cambridge'i ülikooli kirjastus avaldas teadusartikli teemal „Avalikkuse usalduse hoidmise juhtpõhimõtted mobiilsideoperaatorite andmete poliitilisel eesmärgil kasutamisel“, mille tarbeks jagas statistikaamet möödunud aastal läbi viidud liikumisanalüüsi kogemust.

Eesti mehed on oma tervise osas positiivselt häälestatud ja seda toetab ka nende iga aastaga kasvav oodatav eluiga. Meestepäeva puhul vaatasime, millised näitajad veel mehi iseloomustavad.

Rahvaloendusega seoses tulevad käibele igapäevaelus võõrana tunduvad mõisted nagu leibkond, tuumpere, partner ja veel ka niisugune veider mõiste nagu mittepereleibkond. Mis on kõigi nende mõistete sisu ja milleks neid tarvis on?

Teadlik ja sihipärane andmekogumine riigistatistika tegemiseks algas Eestis 101 aastat tagasi. Virtuaalnäitus „100 aastat Eesti statistikat“ paneb punkti statistikaameti 100. sünnipäeva aastale ning viib huvilise avastama esimesi ametlikke andmeid Eesti rahvastiku kohta ja seiklema salastatud statistikaga NSV Liitu.

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2021. aastal 14,9% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,7 protsendipunkti.

Aasta lõpus, 28. detsembril algab üle kümne aasta toimuv rahva- ja eluruumide loendus, mille e-küsimustikule on oodatud kõik Eesti inimesed vastama kuni uue aasta 22. jaanuarini. Rahvaloendaja kõnet või külastust võivad kohustuslikku valmimisse kuuluvad inimesed oodata veebruaris.

Enamik eestimaalastest on valmis aasta lõpus algaval rahvaloendusel osalema ning nendest 71% eelistab täita rahva ja eluruumide ankeeti internetis, selgub Kantar Emori hiljutisest uuringust.

Kui põllusaak kipub hoolimata kõigist pingutustest kesiseks jääma, võib põhjuseks olla hoopis põllumuldade happesus ja vähene kaltsiumisisaldus, mida saaks lahendada põldude lupjamisega.