Otsingu tulemused

Elektrituru avanemine külvas segadust ning tegi murelikuks nii mõnegi elektritarbija. Paljudele jäi selgusetuks, mida see ikkagi tähendab. Ei tajutud, et elektri müüja või paketi valimisest oleneb ainult elektri kui kauba hind, mitte kogu elektriarvel kajastuv summa.

Rahvaloenduse küsitlejate töö sai veebruariga läbi. Meie tublid loendajad võtsid sellest kaasa suure kogemustepagasi ja kohati ka kustumatud mälestused. Nii mõnigi seik inimeste küsitlemisel näitas, et rahvaloendaja töö ampluaa on palju laiem kui ankeedi täitmine: ühtaegu tuleb olla psühholoog, IT-guru, geograaf, polüglott ja orienteerumise meister.

Läti korraldas selle aasta esimesel päeval täielikult registriandmetel põhineva rahva ja eluruumide loenduse ning seda võib pidada igati õnnestunuks. Lisaks erinevatele andmebaasidele võeti kasutusele hulgaliselt eraettevõtetelt pärinevat infot, et selgitada ja võrrelda näiteks eluruumide kohta olevat infot. Avaldatud on ka loenduse esimesed tulemused, mis näitavad, et möödunud aastal oli rahvastiku iive Lätis viimase saja aasta madalaim.

Rahva ja eluruumide loenduse testküsitluse käigus on küsitlejad alates 20. jaanuarist teinud sadu telefonikõnesid, et koguda vastused neilt, kes veebi teel küsitlusel ei osalenud. Peamiselt on inimestelt saadud positiivset tagasisidet, samuti on paljudele heaks üllatuseks olnud küsimuste väike arv. Kõige rohkem on aga tööd inimestega kontakti saamise ja selgitustööga, nutikamad küsitlejad on pidanud kasutama nii lumelabidat kui ka häid suhteid naabritega.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2017. aasta oktoobris 271 000 sise- ja välisturisti, mida on 1% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet.

E-residentsuse programm on andnud välisriigi kodanikele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja siin oma ettevõtteid registreerida. Programmi sünnipäeva puhul uurisime, kui tegusad e-residentide ettevõtted on ja millistel tegevusaladel on need kõige enam kanda kinnitanud.

Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Seni on veebis testküsitluse käigus vastuseid kogutud ligi 650 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

Uus kooliaasta on kohe-kohe algamas ning on sobiv aeg vaadata täpsemalt järgi, kes on meie üldhariduskoolides ja lasteaedades töötavad õpetajad. Võtame uurimise alla inimesed, kelle amet oli töötamise registris 1. august 2022 seisuga kas gümnaasiumi-, põhikooli- või koolieelse lasteasutuse õpetaja. Just nende põhjal üritame aru saada, milline on keskmine Eesti õpetaja.

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.