Otsingu tulemused

Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad?

Ideaalsel turul valitseb täielik konkurents – nii postuleeritakse majandusteooria õpikutes. Kõik on kõigi vastu ja igaüks võitleb üksnes iseenda heaolu maksimeerimise nimel. Õnneks on päris elu märksa huvitavam kui majandusõpikus kirjeldatu ning edu võib saavutada ka ühiselt tegutsedes. See võib osutuda iseäranis vajalikuks praeguses keerulises majandusolukorras. Statistikaamet uuris, mis piirkondades teevad Eesti ettevõtted koostööd.

Vabariigi Valitsuse eelnõu kohaselt nimetati 27. augustil 2020 Toomas Kevvai asemel statistikanõukogusse uueks põllumajanduseksperdiks, andmeesitajate ja tarbijate esindajaks maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi tellimusel, millise töö on ajutise kaitse saanud Ukraina põgenikud ja teistel alustel riigis viibivad Ukraina kodanikud endale leidnud. Andmeid hakatakse edaspidi uuendama regulaarselt.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.

Statistikaamet võtab arvesse, et andmeesitajatel võib puududa võimalus tähtaegselt andmeid esitada ja peatab sunniraha kohaldamise minimaalselt kuni riikliku eriolukorra lõpuni.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot ja brutotunnipalk 6,14 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,9% ja brutotunnipalk 7,2%.

Eestis on muuseumid jätkuvalt populaarsed. 2016. aastal külastati Eesti muuseume kokku 3,5 miljonit korda, mis on 6% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmete kohaselt peatus oktoobris majutusettevõtetes 289 000 turisti, mis oli 5% rohkem kui aasta varem samal kuul. Turistide ööbimiste arv suurenes 7%.

Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).