Otsingu tulemused

Eesti on üks puhtama õhuga riike maailmas. Siiski aga tekib ka meil õhusaastet. Saastunud õhk on arvestatav keskkonnaoht inimeste tervisele. Kõige kahjulikumaks peetakse imepeeneid saasteosakesi, mis tekivad sõidukite heitgaasidest, põlemisprotsessist ja keemilistest reaktsioonidest atmosfääris. Statistika annab ülevaate Eestis õhku paisatud heitmete kogustest ja nende päritolust, näiteks keemiliste ja orgaaniliste ühendite heitkogustest ja peenosakeste mahust; happevihmade põhjustatud gaaside heitkogustest. Õhusaasteainete heitkoguste andmeid kasutatakse arengu- ja tegevuskavade koostamisel

Üleilmne eesmärk „Majanduslik toimetulek“ keskendub vaesuse kaotamisele, vähendades seda sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise, tööhõive ja sissetulekute suurendamise kaudu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osatähtsust, kes riikliku määratluse kohaselt kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes. Vaesuse kaotamise meetmetena nähakse haavatavate sotsiaalsete rühmade sotsiaalkaitset, sh piisavat toimetulekutoetuste- ja pensionisüsteemi. Oluline on pöörata tähelepanu nende inimeste sotsiaalsele kaitsele, kes elavad

Üleilmne eesmärk „Puhas vesi ja sanitaaria“ keskendub vajadusele tagada elanikkonnale puhas joogivesi, kanalisatsioon ja hügieenitingimused. Kvaliteetse ja piisava veervaru ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumine mõjutab ka teiste üleilmsete eesmärkide saavutamist, näiteks tervishoid, hariduse edendamine ja vaesuse vähendamine. ÜRO tegevuskava 2030 kohaselt on ette nähtud parendada joogivee- ja kanalisatsioonisüsteeme, et tagada juurdepääs kvaliteetsele joogiveele ja olmereovee piisav puhastamine. Peamine on rakendada kaudseid meetmeid, näiteks korrastada veemajandus, vältida veekogude