Otsingu tulemused

Kõigil on päevas ühtmoodi 24 tundi. Kuidas igaüks seda kasutab, sõltub tema enda valikutest ja otsustest. Ajajuhtimise eksperdid soovitavad selleks, et elu oleks tasakaalus, jagada oma päev kolmeks – 8 tundi tööd, 8 tundi und, 8 tundi „mänguaega“. Mil viisil eelistavad Eesti inimesed oma mängu- ehk vaba aega veeta? Ajakasutusuuringu andmed annavad aru.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 10 542 vaba ametikohta, mis on 30% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 12 000 inimest.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta veebruaris püsivhindades 7,4% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 4,0%, töötlevas tööstuses 7,7% ning mäetööstuses 8,2%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta mais majutusettevõtetes 265 000 turisti, mis on 7% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes välis-, vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5% ja töötlevas tööstuses 13,1%, kuid suurenes mäetööstuses 36,3%.

Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.

Statistikaameti andmete kohaselt peatus oktoobris majutusettevõtetes 289 000 turisti, mis oli 5% rohkem kui aasta varem samal kuul. Turistide ööbimiste arv suurenes 7%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juulis majutusettevõtetes üle 481 000 turisti, mis on 1% võrra rohkem kui aasta varem samas kuus ning 43% rohkem kui käesoleva aasta juunis. Mulluse juuliga võrreldes oli majutusettevõtetes rohkem välis- ja vähem siseturiste.

Statistikaamet annab sellest aastast välja sisemajanduse koguprodukti (SKP) kiirhinnangut, et anda möödunud aasta neljanda kvartali ja kogu 2022. aasta majanduse käekäigust ülevaade enne lõpliku kokkuvõtte tegemist 1. märtsil. Kiirhinnangu koostas juhtivanalüütik Robert Müürsepp.