Otsingu tulemused

Eriolukorra mõju ehitushinnaindeksile jäi teises kvartalis tagasihoidlikuks. Indeks langes võrreldes esimese kvartaliga 0,4%, kuid tõusis võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga 0,6%.

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted II kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Eelmise kvartaliga sarnaselt kasvas ehitusmaht välisriikidesse tehtud tööde arvelt, kohaliku turu maht aga vähenes.

Aastal 2019 oli keskmine brutokuupalk Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1407 eurot ehk 7,4% kõrgem kui 2018. aastal. Brutokuupalk oli kõrgem teises ja neljandas kvartalis.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,2%, teatab statistikaamet. Jooksevhindades SKP oli seitse miljardit eurot.

Kolmandas kvartalis oli töötuse määr 3,9%, tööjõus osalemise määr 71,9% ja tööhõive määr 69%. Hinnanguliselt oli hõivatuid 677 300, mis on 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 700 võrra rohkem. Ka pikaajaliste töötute arv on vähenenud.

Igas linnas ja vallas on kõrghariduse või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Absoluutarvudes on vaid Vormsi vallas kõrgharidusega mehi rohkem kui kõrgharidusega naisi.

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment toob viimastest tööturu kiirstatistika andmetest välja, et möödunud kahel nädalal (6.–19. juuli) on näha töösuhete arvu mõningast tõusu majutuse ja toitlustuse ning ehituse tegevusaladel. „Töötajate arv jääb nendel tegevusaladel jätkuvalt alla eelmise aasta tasemele, aga vahe on pisut vähenenud. Endiselt ei ole aga töösuhete arvu taastumist näha töötlevas tööstuses,“ lisab Leesment.

Igal loendusel tekivad vead ja need on vältimatud. Registreid kasutades ja neis olevaid vigu parandades saavad andmed ajas korda ega kerki enam esile isehakanud Norra kuningaid ja olematuid presidente.