Otsingu tulemused

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus. Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestimaalast, neist kolmandik olid mehed.

Statistikaameti andmetel tegutses eelmisel aastal Eestis 174 muuseumi 229 külastuskohas. Muuseume külastati ligi 1,7 miljonit korda, mida on 2020. aastaga võrreldes 59 000 külastuse võrra vähem. Ühtlasi on see viimase 18 aasta kõige tagasihoidlikum näitaja.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

Inimeste elukohti on ühel või teisel viisil registreeritud sajandeid. Registreerimise koht võis varasemalt olla nii kirik, vallavalitsus, linna aadressilaud, majavalitsus kui ka rahvastikuregister. Viimastel kümnenditel on arenenud riikides leitud, et registriandmed on enamasti küsitlusandmetest täpsemad ning ka rahvaloendustel on hakatud neid kasutama. Juba 2011. aastal korraldas kaheksa Euroopa Liidu riiki loenduse registripõhiselt: lisaks Põhjamaadele ka Holland, Belgia, Austria ja Sloveenia.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et üldarvuna oli novembri lõpus Eestis kehtivaid töösuhteid oktoobrist rohkem. Viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud töötlevas tööstuses, eelkõige puidutöötlemise* ja mööblitootmise alal.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika andmete kohaselt on viimastel nädalatel töösuhete arvu langus peatunud. Aasta alguse ja ka eriolukorra eelse ajaga võrreldes on aga töösuhteid endiselt vähem.

Rahvaloenduse värsketest tulemustest selgus, et tööga hõivatud vanemaealisi on Eestis rohkem kui kunagi varem. 65-aastaseid ja vanemaid elab Eestis kokku 272 164. Ootuspäraselt naudib 80% neist pensionipõlve, kuid 2021. aasta lõpu seisuga käib iga viies pensioniealine (51 196 inimest) ka tööl. 10 aastat tagasi oli see suhtarv kaks korda väiksem – 65-aastastest ja vanematest oli siis tööga hõivatuid 10%. Muutus on olnud suur, seega vaatamegi täpsemalt, mis tööd vanemaealised teevad.