Otsingu tulemused

Eesti piirkondliku arengu üldine pilt ei sõltu oluliselt mõõtmise meetodist, teatab Statistikaamet. Omavalitsusüksuste arengutase jagab Eesti territooriumi mõtteliselt kolmeks.

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel küsitakse muu hulgas, kas inimene on alates 2011. aastast elanud väljaspool Eestit pidevalt 12 kuud või kauem. Jaatava vastuse korral esitatakse veel mõned rändega seotud küsimused, mis annavad täpse pildi Eestis viibimise ja siit lahkumise kohta.

Eesti keeles Formaat B5. 412 lk Ilmus: 31.03.2015 Raamat käsitleb Eesti maakondade rahvastiku arengut statistilises võtmes, materjal on esitatud pigem matemaatiku-statistiku kui demograafi vaatenurgast. Kirjeldatakse pilti, mis avaneb maakondade rahvastikust 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmeid uurides. Raamat jaguneb sisuliselt kahte ossa: esimeses võrreldakse rahvastiku olukorda maakondades ja suuremates linnades ning kirjeldatakse ühiseid suundumusi, teine osa vaatab rahvastikku maakonniti, sisse tuuakse linna ja valla tasand. Kõiki maakondi käsitletakse ühesuguse mustri alusel

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7%, tööhõive määr 69,5% ja töötuse määr 5,6%.

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda. 1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud, sest kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil. Loendus annab EL riikide kohta võrreldavat infot ning võimaldab loendustulemuste põhjal liikmesriikide arengut võrrelda. Kogutud info on aluseks EL ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ja põllumajandustoetusi

Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?

Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitsime pilgu meie põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil. Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi. Taasiseseisvumisega see aga lõppes ja algas uus ajastu.