Otsingu tulemused

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 791 miljonit eurot. Müügitulu kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 17%.

Rahandusministeeriumi tellimusel analüüsib statistikaamet kortermajade elektritarbimist, et selgitada välja tühjad eluruumid üle Eesti. Tegu on järjekordse sammuga tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks riiklikul ja omavalitsuste tasandil.

Möödunudaastase kuiva suve tõttu jäi enamike põllumajanduskultuuride saagikus 2021. aastal madalamaks kui aasta varem. Saagikus tõusis vaid osadel köögiviljadel ja puuviljadel. Teravilja kogusaak oli 21%, kaunviljal 34% ja kartulil 25% 2020. aasta tasemest väiksem. Statistikaameti analüütik Ege Kirs võttis lõplike andmete alusel 2021. saagiaasta kokku.

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2020. aastal 159,3 miljonit muna, mida on 3% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune pea 313,6 miljonit ehk 235 tükki iga elaniku kohta.

Statistikaameti andmetel eksporditi augustis kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 22% ning import 19%. Kaubavahetuse puudujääk augustis oli 293 miljonit eurot, mis on 7 miljonit vähem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 15% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 16%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 656 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta aprilliga suurenes müügitulu püsivhindades 23% ja eelkõige mõjutas kasvu nii kauplejate kui ka ostlejate kohanemine koroonakriisist tingitud piirangutega.

Statistikaameti andmetel oli selle aasta kolmandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 11 518 vaba ametikohta, mida on kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 8500 inimest.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada