Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel eksporditi juulis kaupu 1,3 miljardi ja imporditi 1,6 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 26% ja import 20%. Kaubavahetuse puudujääk juulis oli 385 miljonit eurot, mis on 42 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 079 vaba ametikohta, mida on 17% vähem kui mullu samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist üle 6000 inimese.

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 868 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 13%.

Rahandusministeeriumi tellimusel analüüsib statistikaamet kortermajade elektritarbimist, et selgitada välja tühjad eluruumid üle Eesti. Tegu on järjekordse sammuga tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks riiklikul ja omavalitsuste tasandil.

Rohepöörde käigus saab majanduskasvu kõrval rohkem tähelepanu jätkusuutlikkus ja ressursisääst ning püüd liikuda fossiilsetelt kütustelt taastuvatele kütustele. Mil määral muutub nende suunamuutuste käigus Eesti sõltumatus ja sõltuvus välismaisest energiast?

Statistikaameti uuringust „Infotehnoloogia ettevõttes“ selgub, et Eesti ettevõtted kasutavad järjest rohkem tehisintellekti tehnoloogiaid (AI), samuti on tõusnud andmeanalüütika kasutamine.

Keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1685 eurot ehk 8,9% kõrgem kui 2021. aastal. Keskmine reaalpalk mullu aga langes 8,8%, jäädes 1358 euro peale.

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et mullu vähenes teist aastat järjest nii töötute arv kui ka langes töötuse määr. 2022. aastal oli Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötuse määr Eestis 5,6%, töötukassa andmetel aga mõnevõrra kõrgem. Miks need näitajad erinevad?

Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.