Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaad 225 300 hektarit, mis on 22,8% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Sellest 92% oli täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja ülejäänu veel üleminekuajal. Mahepõllumajandusmaa pind vähenes aastaga 2,5% ja tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.

Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine.

Statistikaameti andmetel kahanes 2024. aasta mais tööstustoodangu maht võrreldes mulluse maiga 1,2%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang energeetikas 2,1%, vähenes aga mäetööstuses 0,7% ja töötlevas tööstuses 1,4%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta mais 898 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 4%.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta mais majutusettevõtetes üle 293 000 turisti, mida on 11% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,6%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 19,3%.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juunis majutusettevõtetes üle 384 000 turisti, mida on 14% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2023. aastal võrreldes 2022. aasta keskmisega 6,1%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,9%. Võrreldes 2022. aasta neljanda kvartaliga oli indeksi kasv aga 2,2%.

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik. Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist Varem imporditud