Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti elu arvudes 2012. aastal

Kuupäev 29.07.2013
Artikkel
Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.

EV100: Mõeldes isadele

Kuupäev 09.11.2018
Artikkel
Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Tööaeg on muutunud paindlikumaks ja tööga rahulolu on kasvanud

Kuupäev 20.05.2022
Artikkel
Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel on Eesti inimeste tööaeg muutunud oluliselt paindlikumaks. Kui 2009. aastal sai 63,3% töötajatest oma tööaega teatud piires või täies ulatuses valida, siis 2021. aastal saab seda teha 77,2% töötajatest.

Aasta lõpp tõi tööturule muutuse

Kuupäev 12.02.2016
Artikkel
Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Gümnasistide koolitee pikkus

Kuupäev 21.12.2017
Artikkel
Statistikaamet analüüsis 10.–12. klassi õpilaste koolitee pikkust ning selgus, et kuigi gümnasistide koolitee keskmine pikkus on 15 km, jääb kolmandikule neist kool kuni 2 km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km.

Paindliku tööaja roll töö- ja pereelu ühitamisel

Kuupäev 15.02.2017
Artikkel
Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid möödunud õppeaastal üle 22 miljoni euro maksutulu

Kuupäev 13.02.2023
Artikkel
Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Esimeses kvartalis vähenes ehitusmaht 11%

Kuupäev 26.05.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil.

Statistikaameti väljaanded

Sisuleht
2024 Eesti rahvastik. Loendamata loendatud 2019 Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates 2018 Eesti piirkondlik areng. 2018. Noored Eestis Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/18 Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/18 Eesti Vabariik 100. Statistiline album Säästva arengu näitajad 2017 Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17 Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/17 Majanduse ja tööturu trendid 2016 Eesti piirkondlik areng. 2016 Eesti statistika