Otsingu tulemused

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti. 2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal. 2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk. Eesti väliskaubanduse puudujääk oli 2009. aastal kolm korda väiksem kui aasta varem. 2009. aasta detsembris vähenes eksport 1% ning import 12% varasema

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase kümne aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Hispaaniast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Kaupade eksport kahanes 2015. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 6% ja import 10%, teatab Statistikaamet. Enim vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade, mehaaniliste masinate ning mineraalsete toodete kaubavahetus.

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta novembris Eestist kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest. Kaupade ekspordi ja impordi vähenemine aeglustus. Kui 2009. aasta jaanuarist oktoobrini vähenes eksport kuus eelmise aasta vastava kuuga võrreldes keskmiselt 26% ja import 36%, siis novembris vähenes eksport vaid 8% (0,8 miljardit krooni) ning import 21% (2,7 miljardit krooni). Languse aeglustumine oli seotud ka sellega, et 2008. aasta novembris algas majanduskriisist tingituna kaubavahetuse kiire vähenemine, mille

2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.

Tänavu jaanuaris kasvas kaupade eksport 11% ja import kahanes 3% võrreldes 2009. aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Ekspordi suurenemise põhjustas eelkõige naftasaaduste ja põlevkiviõli väljaveo järsk kasv.

Esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta oktoobris Eestist kaupu jooksevhindades 8,9 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus vähenes nii eelmise aasta oktoobri kui ka tänavu septembriga võrreldes.

2014. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,6 miljardit eurot, mis oli 126 miljonit eurot suurem kui 2013. aastal.

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Kust maailma otsast jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Mida impordib Eesti Venemaalt? Väliskaubanduse rakendus data.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.