Otsingu tulemused

Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Osaajaga töötamist mõjutas 2010. aastal nii töötaja sugu kui ka laste vanus leibkonnas, enim töötas osaajaga kuni kaheaastaste laste emasid. Nii selgub Statistikaameti kogumikust ”Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?“

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2012. aastal kuus keskmiselt 289 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 17 eurot ehk 6% rohkem.

Statistikaameti 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel iseloomustab Eesti põllumajandustootmist koondumine ettevõttegruppidesse ehk kontsernidesse ning töötamine osaajaga ja teiste tegevuste kõrvalt.

„Ettevõtete innovatsiooniuuring 2016–2018“ tulemuste põhjal olid 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Innovaatiliseks loeti ettevõte, kes töötas uuringuperioodil välja kauba, teenuse või äriprotsessi, mis erines vähemalt ühe tunnuse poolest oluliselt varasemast tootest või protsessist.

Ülemaailmse eriolukorra valguses võtsime vaatluse alla Eesti tööturu seisu enne kriisi. Kui palju on Eestis olnud vabu ametikohti ning kuivõrd on need viimase viie aasta jooksul muutunud? Heitsime pilgu peale ka suurematele tööandjatele ja hooajalistele muutustele.

Eesti tööturul on majandussurutise tõttu kõige enam kannatanud 15–24-aastased, kelle töötus kasvas 2009. aasta I kvartalis eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kolm korda, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhina alustas 21. detsembril tööd Liina Osila, kelle eestvedamisel korraldatakse 2021. aasta loendus.