Otsingu tulemused

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-514-4 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 220 lk Ilmus: 30.11.2012 Eesti piirkondlikku arengut käsitlev analüütiline kogumik annab ülevaate rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutustest ning nende piirkondlikest erijoontest. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist ja antakse üksikasjalik ülevaade mõnest Eesti piirkonnast. Kogumikku ilmestavad rohked joonised ja teemakaardid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste näitajate määratlused koos metoodiliste selgitustega. Kogumikule on lisatud CD e

Täna, 16. novembril kell 10-17 toimub Rahvusraamatukogus geoinfosüsteemide (GIS) ja geograafia teabepäev “Geograafia paneb paika”, kus saab muu hulgas tutvuda aasta lõpul algava rahva ja eluruumide loenduse kaardirakendustega.

Rahvaloendus ei ole mitte ainult Eestis selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt, vaid ka mujal Euroopas. Kui varasemalt oleme infokirjas rääkinud lõunanaaber Läti loendusest, siis seekord heidame pilgu Saksamaale.

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

28. veebruaril lõppes rahvaloenduse teine etapp ehk kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikelt andmete kogumine. Sellega on loenduse küsitluste osa lõppenud, juulini jätkub aga andmete kogumine registritest, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud.

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Novembris võttis ÜRO keskkonna majandusarvestuse ekspertide komitee statistikaameti enda liikmeks. Eesti on ainus Ida-Euroopa riik selles komitees.

Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Seni on veebis testküsitluse käigus vastuseid kogutud ligi 650 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.

Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.