Otsingu tulemused

Alanud on konkursi „Andmepärl 2023“ rahvahääletuse voor, et välja selgitada möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika Eestis. Hääletus kestab kuni 10. aprillini.

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41% naistest.

Rahvusvahelisel avaandmete päeval, 6. märtsil pälvis statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt aasta parima visualiseerija tiitli. Tunnustuse tõid ametile kasulikud kliendirakendused.

Aasta lõpus algaval rahva ja eluruumide loendusel küsitakse muu hulgas, kas inimene on alates 2011. aastast elanud väljaspool Eestit pidevalt 12 kuud või kauem. Jaatava vastuse korral esitatakse veel mõned rändega seotud küsimused, mis annavad täpse pildi Eestis viibimise ja siit lahkumise kohta.

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

2023. aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 37,7 miljardit eurot. Aga mida see teadmine meile ütleb ja kas sellest piisab, et Eesti majanduse käekäiku hinnata? Ning kuidas mõjutab SKP-d tarbijahinnaindeks?

Eesti on läbi aegade olnud Euroopa Liidu (EL-i) madalaima valitsemissektori võlakoormusega riik. Koroonaviiruse leviku tõkestamise tegevuste tulemusena halvenes majanduslik olukord nii Eestis kui ka kõigis teistes Euroopa Liidu (EL-i) liikmesriikides ja rakendatud meetmed tingisid valitsemissektori võla kasvu. Vaatasime, kuidas on valitsemissektori võlg 2020. aasta teises kvartalis Eestis ja EL-is kujunenud.

Täna, 10. juunil on suure rahva ja eluruumide e-loenduse alguseni jäänud täpselt 200 päeva. Eriliseks muudab loenduse see, et statistikaamet teeb selle peamiselt registritest saadud andmetega. Mida tasub veel eesootava rahvaloenduse kohta teada?

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada