Otsingu tulemused

Teenuse impordiga on tegemist juhul, kui Eesti resident ostab teenuse mitteresidendilt, sh välismaal asuvalt samasse kontserni kuuluvalt majandusüksuselt. Teenuse osutamiseks ei pea ületama riigipiire, s.t teenust võib osutada nii Eestis kui ka välismaal.

Tööl käies teenib inimene tasu ehk palka, mis on kokkuleppeline hüvitis töökohustuste täitmise eest. Peale summa, mida tööandja maksab töötajale, tasub tööandja sellelt ka tööjõumaksud, mis koos palgaga moodustavad tööjõukulu. Palk on oluline sissetulekuallikas, mille peamine eesmärk on katta inimese kulutusi elukohale, toidule ja transpordile ning muid põhivajadusi. Seepärast on seadusega reguleeritud, milline on madalaim palk, mida täistöökohaga töötajale võib töö eest maksta. Selline alampiir on seatud töötaja heaolu kaitseks. Palga- ja tööjõustatistika annab järgmist infot: milline on

Mereäärses Eestis on kalapüük olnud randlastele tähtis elatusala. Kilu ja räim on alati olnud eestlaste toidulaual. Aastate jooksul on lisandunud ka vikerforell kalakasvandustest. Meie vetest püütud ja siin töödeldud kala jõuab Eesti, aga ka teiste riikide elanike toidulauale. Kalandusstatistikast saab kalapüügi ja vesiviljeluse järgmisi andmeid: mis kalu ja millistest veekogudest kõige rohkem püütakse; kuidas läheb Eesti kalakasvatajatel. Kalandusstatistika andmete alusel planeeritakse ja seiratakse kalandusvaldkonna tegevust, majandatakse kalavarusid ökosüsteemi arvestades, et vähendada

Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala järgi tähtkoodi tasandil. Brutotunnipalkade võrdlemisel võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajate töötasud. Euroopa-ülese metoodika alusel kasutatakse soolise palgalõhe arvutamiseks tunnipalkasid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus on

Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelise vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse

Rahvaarv näitab, kui palju elanikke on Eestis aasta alguse seisuga. Elanike hulka arvestatakse nii Eesti kodanikud kui ka Eestis elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Elanikeks loetakse kõik, kes on elanud Eestis vähemalt ühe aasta või kes plaanivad siin elada vähemalt ühe aasta.

Kui suur on Eesti inimeste sissetulek? Kas linnaelanikel on suurem sissetulek kui maaelanikel? Kui suur on Eestis keskmine sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta? Sissetulek on palju laiem mõiste kui töötasu. Peale palgatulu hõlmab see ka tulu ettevõtlusest ja maa ning muu vara rendist, samuti teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis), omanditulu, tulumaksu juurde- ja tagasimakseid ning sotsiaalseid toetusi, näiteks vanaduspension, lapsetoetus ja muud. Eesti inimeste sissetulekutest ülevaate saamiseks kogume andmeid sissetuleku saajate ja kuu keskmise sissetuleku kohta

Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas

Muuseumid aitavad hoida kultuuri järjepidevust, ühendades oskuslikult minevikku tulevikuga. Muuseumieksponaadid jutustavad lugusid ja pakuvad võimalust minna pildi sisse, et oma meeltega kogeda, mis tunne on istuda lennuki kokpitis või laevaroolis, milline oli elu aastasadu tagasi või kuidas tekib elekter. Tänapäevane muuseum kõnetab ja pakub tegevust igas vanuses külastajale. Palju korraldatakse haridusprogramme, muuseumitunde, virtuaaltuure, filmiprogramme ja muid üritusi. Kohalikku ajalugu talletavad muuseumid aitavad säilitada riigi, linnade ja külade identiteeti. Aja jooksul on