Otsingu tulemused

Korra nädalas saab sõpradega kokku üle poole Eesti elanikest, sugulastega kohtub sama tihti vaid veidi üle kolmandiku. 2010. aasta lõpus avaldas Eurostat kogumiku „Social participation and social isolation“ , milles analüüsiti Euroopa Ühenduse 2006. aasta sotsiaaluuringu põhjal sotsiaalset sidusust. Muuhulgas küsiti uuringus kui tihti kohtutakse sugulaste ja sõpradega määratledes vähemalt kord nädalas tiheda suhtlemisena. Ootamatult selgus, et vaid 35% Eesti elanikest suhtleb sugulastega tihedalt, mis oli Euroopa Liidu tollaste liikmesriikide hulgas madalaimaks näitajaks. Seda eriti võrreldes

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

Viimastel nädalatel on meedias mõttevahetust tekitanud Eesti valitsemissektori kulud kultuurile. Enne seisukohavõttu, kas Eesti kulutused on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suured või väikesed, on oluline aru saada, mis on valitsemissektor ja milliseid kulusid kultuuri puhul arvesse võetakse. Euroopa Liidu liikmesriikide statistikaametid tegelevad valitsemissektori arvepidamisega, mis jälgib sektori kogutulusid ja -kulusid. Valitsemissektori kulud jagatakse valitsemissektori täidetavate ülesannete sisu ja valdkondade alusel kümne valitsemisfunktsiooni vahel. Üheks funktsiooniks on

Eesti meeskond saavutas 13.–15. märtsil Brüsselis toimunud Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat korraldatud suurandmete programmeerimise maratonil (European Big Data Hackathon) Horvaatia ja Prantsusmaa järel kolmanda koha.

Viimase rahvaloenduse andmetel on Euroopas enim levinud ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad ning ühepereleibkondade seas abielupaarid. Registreeritud kooselu on mitmes riigis ametliku perekonnaseisuna kasutusel, ent pole laialt levinud. Eestit eristavateks märksõnadeks on vabaabielupaaride ja üksikemade suur osatähtsus.

Eesti piirkondliku arengu üldine pilt ei sõltu oluliselt mõõtmise meetodist, teatab Statistikaamet. Omavalitsusüksuste arengutase jagab Eesti territooriumi mõtteliselt kolmeks.