Otsingu tulemused

Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaad 225 300 hektarit, mis on 22,8% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Sellest 92% oli täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja ülejäänu veel üleminekuajal. Mahepõllumajandusmaa pind vähenes aastaga 2,5% ja tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta aprillis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse aprilliga 4,7%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 3,6% ja energeetikas 10,1%, kuid kahanes 5,7% töötlevas tööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta juunis võrreldes maiga 2,3% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 33,3%.

Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 23,5%.

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et teenuste väliskaubandusbilanss on erinevalt kaupade omast jätkuvalt ülejäägis, mis tähendab, et Eesti majandusüksused ekspordivad teenuseid oluliselt rohkem kui impordivad. Majandusüksuste hulka kuuluvad ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused, näiteks mittetulundusühingud ja riigiasutused. „Teises kvartalis ületas teenuste eksport importi 815 miljoni euroga. See on 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis,“ lisas Leppmets. Teenustest eksporditi teises kvartalis kõige rohkem ehk 955 miljoni euro eest

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2022. aasta septembris võrreldes augustiga 1,3% ja tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 23,2%.

„Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1674), kaubanduse (1322), avaliku halduse ja riigikaitse (1278) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses, värvati enim hariduses Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt