Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Teravilja ja piima jätkub, muu toidu osas sõltume impordist

Kuupäev 28.03.2023
Artikkel
Põhilisi teraviljaliike ja piimatooteid arvestades toodetakse Eestis teravilja 3,1 ja piimatooteid 1,1 korda rohkem kui neid tarbitakse. Samas enamike teiste põllumajandussaaduste puhul on arvestuslik tarbimine suurem kui kodumaine toodang. Isevarustatuse tase on kartulil 61%, köögiviljal 38% ja puuviljal 12%. Loomakasvatussaadustest on lihal isevarustatus 78%, munadel 51% ja meel 90%.

Info ja side tegevusalalt kaovad noored töötajad

Kuupäev 17.07.2024
Artikkel
Statistikaameti tööturu kiirstatistika näitab, et viimase pooleteise aasta jooksul on nii info ja side tegevusalal laiemalt kui ka kitsamalt programmeerimise valdkonnas töötavaid 20–29-aastaseid noori jäänud vähemaks. Kui varasematel aastatel kasvas programmeerimise valdkond just noorte arvelt, on viimase aasta jooksul nende arv seal vähenenud.

Siseturiste peatus majutusettevõtetes novembris rohkem kui välisturiste

Kuupäev 10.01.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta novembris majutusettevõtetes üle 222 000 turisti, mis on 1% võrra vähem kui aasta varem samas kuus ja 11% vähem kui selle aasta oktoobris. Aastases võrdluses oli majutusettevõtetes vähem nii välis- kui ka siseturiste.

Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv kasvas kaks ja pool korda

Kuupäev 10.11.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 22,5% ja absoluutses vaesuses 3,5% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2021. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus kasvas 2,1 protsendipunkti võrra.

Mullune piimatoodang püstitas viimase 30 aasta rekordi

Kuupäev 26.09.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2022. aastal ligi 850 000 tonni piima, mis on viimase 30 aasta suurim piimatoodangu kogus. Kuigi Eesti piimalehmade arv on vähenenud, siis nende produktiivsus on ainult tõusnud ja seega on ka piimatoodang suurenenud. Piim kulub põhiliselt piimatoodete tootmiseks ja ekspordiks ning väiksemal määral põllumajanduslikes majapidamistes kohapeal tarbimiseks.

Kõige rohkem külastavad folkmuusika kontserte Viljandi-, Hiiu- ja Võrumaa elanikud

Kuupäev 26.07.2023
Artikkel
Homme, 27. juulil algab Viljandi lossimägedes ja südalinnas XXX Viljandi pärimusmuusika festival. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris pärimuspeo puhul lähemalt, kui usinad rahvamuusika harrastajad on Eesti elanikud ning milline on keskmine folkmuusika kontserdikülastaja.

Keskkond

Valdkond
Üleilmsed ja kohalikud keskkonna eesmärgid on suunatud paljuski sellele, et saavutada tasakaal piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimeste heaolu vahel. Strateegia „Säästev Eesti 21“ järgi tuleb ökoloogilise tasakaalu saavutamiseks kasutada loodusvarasid säästlikult, vähendada saastumist ja hoida looduslikku mitmekesisust ning looduslikke alasid. Globaalselt on lisandunud selged sihid peatada tegevused, mis süvendavad kliimamuutusi, tarbida ja toota jätkusuutlikult ning keskkonda säästvalt, hoida veevarusid ja toota energiat keskkonnasõbralikult. Keskkonnaandmed on vajalikud, et hinnata

Rahvastikustatistikat Euroopast: sündimus on rekordmadal, kuid rahvaarv siiski kasvab

Kuupäev 02.06.2023
Artikkel
Ukraina sõjapõgenike saabumine, madal sündimus ja keskmisest kõrgem surmade arv võimendas mullu juba mitu viimast aastat kestnud dünaamikat Eesti rahvastikustatistikas – loomulik iive on negatiivne, kuid positiivne rändesaldo siiski tõstab rahvaarvu. Nõnda on see olnud juba 2017. aastast, kuid 2022. aasta oli varasematest erakordsem, kuivõrd sündimus oli rekordmadal, samas kui sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda. Selle teadmise taustal on paslik heita pilk ka naabrite poole, ning kus andmed võimaldavad, ka pisut kaugemale.

84 000 Eesti inimest tunneb ilmajäetust. Mida see tähendab?

Kuupäev 14.02.2024
Artikkel
Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.