Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ligi kolmandiku elanikkonna eluruumidesse kostub müra

Kuupäev 01.11.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel esines 2011. aastal 29%-l Eesti elanikkonnast elukoha ümbruses müra ja 26%-l saastet, samas probleemiks pidas seda vaid 13%. Teiste Euroopa riikidega võrreldes elavad Eesti elanikud suhteliselt müra- ja saastevabas keskkonnas. Müra tekitajateks võivad olla kõrvalkorteritest, koridorist, veetorudest või ka väljast kostvad hääled, liiklusmüra (maantee-, rongi-, lennuliiklus), samuti äritegevusest, tehastest, põllumajandustegevustest või ka klubidest tulev müra. Linnalistes asulates märgiti müraprobleemi kaks korda sagedamini kui maapiirkondades. Võrreldes teiste Euroopa

16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid“ keskendub inimeste igakülgsele turvalisusele. Eelkõige on tähelepanu all sõjaliste konfliktide piirkonnad, kuid turvalisust soovitakse suurendada kõikjal. ÜRO tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide hulgas rõhutatakse vajadust vähendada vägivalda ja sellega seotud surmade arvu, eriti laste hulgas. Rõhutatakse, et lõpetada tuleb laste kuritarvitamine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning vägivald laste vastu ja laste piinamine. Riikide tegevus peab olema rajatud õigusriigi põhimõttele. Vähendada tuleb korruptsiooni ning aastaks 2030

Aasta 2011 läbi tööturu- ja toimetulekunäitajate

Kuupäev 06.08.2012
Artikkel
Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik majandus ja tööhõive“ keskendub majanduskasvu tagamisele nii, et see oleks kestlik ja keskkonda hoidev ning sellega ei kaasneks ressursside liigne, jätkusuutmatu kasutamine. Jätkusuutlik majanduskasv aitab inimestel pääseda vaesusest ja leida ka töine rakendus. ÜRO tegevuskava 2030 seab eesmärgi saavutada suurem majanduslik tootlikkus, kasutades mitmekesistamist ja tehnoloogia uuendamist ning keskendudes muu hulgas kõrge lisandväärtusega ja töömahukatele sektoritele. Samuti eeldatakse, et valitsused toetavad inimväärsete töökohtade loomist, ettevõtlust, loovust

7. Jätkusuutlik energia

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik energia“ keskendub usaldusväärse, säästliku ja taskukohase energia kättesaadavusele. Veelgi enam on vaja panustada, et elekter või muud toidu valmistamiseks kasutavad energiaallikad oleksid kättesaadavad. Suurendada tuleb ka energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist. ÜRO tegevuskava 2030 seab ülesande suurendada taastuvenergia osatähtsust energia tootmises, kahekordistada energiatõhususe määra ehk vähendada energiakulu sisemajanduse kogutoodangu ühe ühiku kohta. Eelkõige tuleks panustada paremate rahastamisvõimaluste väljatöötamisele, selgelt defineerida

Aasta 2011 läbi tööturu- ja toimetulekunäitajate

Kuupäev 06.08.2012
Artikkel
Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.

Kutseharidus

Valdkond
Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid. Kutseharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad; mis erialasid saab kutseõppes omandada; kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid. Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe

Mõni hetk on ilusam kui teine

Kuupäev 22.11.2016
Artikkel
On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.