Otsingu tulemused

2010. aasta põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on põllumajanduslike majapidamiste arv eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes vähenenud ligi kolm korda, samal ajal kui kasutatava põllumajandusmaa pind on suurenenud 8%, teatab Statistikaamet. See näitab, et põllumajandustootmine koondub üha enam suurtesse majapidamistesse.

26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der

On reede, 18. novembri hommik aastal 2016. Sõidan Viljandist Tallinna. Raadiost tulevad uudised, kus jutuks ka Eesti võimaliku tulevase valitsuse majanduspoliitika. Kas see tähendab astmelist tulumaksu? Kas see tähendab vasakpööret? Kas ametnikel on põhjust tõrjuda jutte idapöördest? Need ei ole küsimused riiklikule statistikale, vähemalt otseselt mitte. Sõidan Kose-Ristilt läbi, algab neljarealine maantee, libedust ei ole. Veel äsjane paks lumekiht on peaaegu sulanud. Voolavate vete järgi otsustades võiks arvata, et kevad on lähedal. Pime on, kevadeni on veel aega. On veel jupike sügist ja terve talv. Jõuan Statistikaametisse. Kahe nõupidamise vahel vaatan Eesti praegust olukorda arvudes.

2017. aasta oli maailmas rekordiline turismiaasta. Eestisse reisiti rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti majutusettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. Turiste oli majutusettevõtetes 7% rohkem kui aasta varem, siseturiste 9% ja välisturiste 5% rohkem. Elukohariigi järgi lisandus majutusettevõtete kasutajatest kõige rohkem Eesti elanikke, välisturistidest aga Venemaa ja Läti turiste. Majutusettevõtetes peatunud välis- ja siseturistide arv kokku jõudis juba kaheksandat aastat järjest uue rekordini.

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid

Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat. Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani. Selle väite loogika on vigane, sest võrreldakse praegust oodatavat

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku