Otsingu tulemused

Tallinna strateegiakeskuse turismiosakond kasutab andmeid teadlikult selleks, et kujundada pealinnast tuntud ja hinnatud aastaringne sihtkoht. Statistika on seejuures asendamatuks abiks, kuna annab võimaluse võrrelda, hinnata hetkeolukorda ja seada eesmärke tulevikuks.

Praeguseks on rahvaloenduse e-loendusel üle loetud iga kolmas eestlane. Tänaseks, 18. jaanuariks on e-küsimustikuga laekunud andmed 470 000 Eesti inimese kohta, mis teeb 35% kogu rahvastikust. Veel vaid loetud päevad on aega küsimustikule vastata.

6. jaanuaril asub statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuhina tööle rahvusvahelise kogemusega tippspetsialist Svetlana Raudonen.

Andmete olemus ja olulisus on aastate jooksul väga palju muutunud. Tänaseks on andmetest saanud väärtuslik valuuta ja andmekirjaoskusest konkurentsieelis. Eesti edukate iduettevõtete juhid jagavad, miks on andmed nende jaoks olulised ja milline on meid kõiki mõjutav andmeid täis tulevik.

Statistikaamet tunnustas oma 100. sünnipäeval kahte suurettevõtet Stora Enso Eesti AS-i ja Norma AS-i korrektselt ja tähtaegselt esitatud andmete eest. Tunnustuse hea koostöö eest pälvisid ka Vaba Lava ja disainibüroo Velvet.

Statistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze asub jaanuarist loenduseksperdina tööle Euroopa Liidu statistikaametis Eurostat.

Statistikaamet annab juba 12. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Preemiaga tunnustatakse üht noort üliõpilast, kelle magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistikameetodit.

ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-574-8 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 276 lk Ilmus: 30.11.2015 Kogumikus antakse ülevaade Eesti piirkondlikust arengust eelkõige maakondlikul ja omavalitsusüksuste tasandil. 2015. aasta kogumik koondab artikleid, kus analüüsitakse Eesti maaelu arengut. Artiklid käsitlevad maapiirkondade rahvastikus, majanduses ja sotsiaalelus toimuvat. Traditsiooniliselt jälgitakse Eesti regionaalarengu strateegias püstitatud eesmärkide täitmist.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta juunis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 14% ja import 11%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi euro ja imporditi üle 1,6 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 268 miljonit eurot, mis on 20 miljoni võrra suurem kui aasta varem.