Otsingu tulemused

Keskmiselt kannab Eestis sama nime 12 inimest. Samal ajal on mõõdulatt, millest keskmist võtta, pikk. Nii on 2025. aasta algul kõige rohkem Aleksandr (11 786) ja Olga (10 220) nime kandvaid inimesi. Teisalt leiab rahvastikuregistrist pea 100 000 nime, mille kandjaid on vaid üksainus. Ehkki viimane number tundub küllaltki suur, tasub arvestada, et paljud nimekombinatsioonid, eriti kolmenimelised, ongi ainulaadsed. Nii on oluline täpsustada, et statistikaameti nimerakendus arvestab mitme eesnime puhul kõiki nimesid nii-öelda ühe tükina. See tähendab, et näiteks nimi Karl Martin on nimede

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 8,9 miljardit eurot.

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.

Kui liidame inimese kalduvusele teisi kergesti usaldada juturobotite enesekindla suhtlusstiili, on usaldus algoritmi vastu kerge tekkima. Vähetuntud faktide ja ametliku statistika pärimiseks tuntud juturobotid ei sobi.

Tänasest, 3. novembrist algas taas üleeuroopaline uuring SHARE, millega kogutakse infot üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Seekordse uuringu fookuses on ka ajakasutus ja kognitiivsed võimed.

Statistikaameti uuringust „Infotehnoloogia ettevõttes“ selgub, et Eesti ettevõtted kasutavad järjest rohkem tehisintellekti tehnoloogiaid (AI), samuti on tõusnud andmeanalüütika kasutamine.

Tänavu maailma tabanud koroonapandeemia pani paljusid otsima vastust küsimusele, milline mõju on olnud keerulistel oludel enesetappude arvule. Paraku kiputakse üksikute arvude põhjal tegema ennatlikke järeldusi ning juhuslikele varieeruvustele omistatakse oluliselt suurem tähendus, kui pika aja jooksul kujunenud seaduspäradele.

Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.