Otsingu tulemused

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, praegune harmoneeritud indeks aga võtab arvesse ka turiste ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Lisaks toidukaupade hinnatõusule andis esialgse hinnangu kohaselt tooni puhkusereiside ja majutuse hinnatõus, kuid need on tõenäoliselt ajutise iseloomuga. Vastupidist mõju avaldasid indeksile aga madalamad eluasemekulud ning riiete ja jalatsite hinnad,“ märkis statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Tarbijahinnaindeksi juuni andmed avaldab statistikaamet 7

„Leibkonna eelarve uuring aitab mõista, kuidas Eesti inimesed elavad, millised on nende majanduslikud võimalused ning kuivõrd on inimeste tarbimisharjumused ja elujärg ajas muutunud,” rääkis statistikaameti peadirektor Urmet Lee. „Uuringuga kogutud andmed mõjutavad otseselt meie elanike heaolu puudutavaid otsuseid ja riiklikku majanduspoliitikat,“ ütles ta. Lee sõnul on iga osaleja panus Eesti tervikpildi kujundamisel asendamatu. „Iga vastus loeb, sest iga uuringusse sattunud leibkond esindab enam kui sadat teist leibkonda,“ sõnas ta ning lisas, et statistika kvaliteet sõltub otseselt andmete

4350 Soome kodanikku, 454 abielupaari Eestis elab kokku 4350 Soome kodanikku (2751 meest ja 1599 naist) ning nad on siinse rahvastiku seas suuruselt viiendal kohal pärast Eesti, Vene ja Ukraina kodanikke, halli passi omanikke ning Läti kodanikke. Viimase kümne aastaga on Eestis elavate Soome kodanike arv kasvanud 15% võrra. Soome on populaarseim rände lähte- ja sihtriik. Möödunud aastal lahkus Eestist Soome pea 2000 ning Soomest naasis 2100 Eesti kodanikku. Abielupaare, kus emb-kumb pool on Soome ja emb-kumb pool Eesti kodanik, on Eestis 454. Mullu sõlmiti selliseid abielusid 34. Soome keelt

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs. Ainult liha ja erinevates toodetes

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta mais võrreldes aprilliga 1,0% ja langes võrreldes eelmise aasta maiga 1,6%.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2018. aasta II kvartalis 726 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et esimeses kvartalis võis igas kuus täheldada töötleva tööstuse toodangumahu pisikest kasvu. „Alates 2022. aasta suvest madalseisus olnud töötlev tööstus näitas esimesi paranemismärke mullu oktoobris ja novembris. See aasta on samuti alanud positiivselt,“ selgitas Bunder. Märtsis kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes elektriseadmete (15,5%), metalltoodete (6,9%) ning kummi- ja plasttoodete (8,2%) tootmine, vähesel määral ka toiduainete tootmine (0,4%)

Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 4,8% ja majade hinnad 1,4%. „Üle Eesti on korterite hinnad tõusnud kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandina püsisid korterite ruutmeetrihinnad esimeses kvartalis muutumatuna Tallinnas, kus hinnad tõusid alles nüüd, teises kvartalis 3,9%,“ selgitas Umbleja. Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta teises kvartalis suurem nii esimesest

Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2021. aastal 849 tonni ehk kokku rohkem kui 4,3 miljoni euro väärtuses kaubakala ja vähki. Toidukalamarja müüdi aga rekordilises koguses.