Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta märtsis võrreldes veebruariga 1,0% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Selgus, et 2019/2020. õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot ning välisvilistlased üle 3 miljoni euro.

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on meeste eluiga tõusnud kolm ja pool aastat ning naistel veidi üle kahe aasta.

Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta augustis võrreldes juuliga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta augustiga 3,6%, teatab Statistikaamet.

Majandusliku olukorra üldise halvenemise taustal on maailmas viimastel aastatel just toidukaupade hinnamuutusi tähelepanelikult jälgitud. Toidu hinnatõus on mõjutanud ka tarbijahinnaindeksi muutust. Trendid Eestis Pärast suhteliselt stabiilset perioodi aastatel 2004–2006, kus Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) aasta keskmised muutused olid 3,0% (2004), 4,1% (2005) ja 4,4% (2006), sisenesime 2007. aasta sügiskuudel suhteliselt ebapüsivamate hindadega ajajärku ning tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise kuuga oli üks ja enam protsenti tervelt 3 kuud järjest. Kõigis kolmes kuus avaldas

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,2%, teatab Statistikaamet.

Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juulis võrreldes juuniga 0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 3,5%, teatab Statistikaamet.

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.