Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaameti andmekool #10: Kuidas tehakse riigirahanduse statistikale tervisekontrolli?

Kuupäev 28.05.2024
Artikkel
Sel kuul möödus 20 aastat ajast, mil Eestist sai Euroopa Liidu (EL) liige ning jaanuaris 13 aastat ajast, mil liitusime euroalaga. Seega on Eesti juba pikalt olnud EL-i majanduse osa ning Euroopa Komisjon jälgib pidevalt, kuidas meil riigirahanduse seisukohast läheb. Järgnev blogilugu selgitab, miks ja kuidas EL-is riigirahanduse statistikat kontrollitakse.

Eesti teadus- ja arendustegevusele annab hoogu ettevõtlussektor

Kuupäev 02.12.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel kulutati Eestis 2019. aastal teadus- ja arendustegevusele 453 miljonit eurot ehk lausa 24% enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktist moodustas 1,61%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja.

Rongiga sõitis esimeses kvartalis ligi 600 000 inimest vähem

Kuupäev 03.05.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel sõitis 2021. aasta esimese kolme kuu jooksul rongiga 1,2 miljonit inimest, võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga langes sõitjate arv 33% võrra. Kaubavedu raudteel ulatus ligi 6,2 miljoni tonnini.

Kas järgmise rahvaloenduse saame usaldada krattidele?

Kuupäev 03.02.2023
Artikkel
Maailm tüürib viimastel aastatel üha jõulisemalt edasi kahe suurema trendi rütmis – jätkusuutlikkus ning digitaliseerimine. Pealtnäha pole äsja joone alla saanud, üle kümne aasta toimunud rahvaloendusel nende kummagi suundumusega asja, kuid mõeldes järgmistele loendustele, siis just digivõimekus ja tark ressursikasutus koos registrikultuuri edendamisega määravad meie järgmise rahvaloenduse metoodika, sageduse ja läbiviija.

Statistikaameti andmekool #6: Registriandmed ehk taaskasutus on moes ka statistikas

Kuupäev 07.03.2024
Artikkel
Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Väliskaubandus

Valdkond
Väliskaubandusstatistika annab ülevaate kaupade ja teenuste kaubandusest Eesti ja teiste riikide vahel. Ekspordi ehk väljaveo ja impordi ehk sisseveo vahe moodustab riigi väliskaubanduse bilansi. Väliskaubandusstatistikas kajastatakse kaupasid nende liikumise alusel üle Eesti riigipiiri ning teenuseid residentide ja mitteresidentide ostu-müügitehingute alusel. Väliskaubandusstatistika avaldatakse jooksevhindades. Väliskaubandusstatistikast saab teada, kui suur on väliskaubanduse üldmaht; milline on eksporditud ja imporditud kaupade ning teenuste väärtus; kui palju Eestis toodetud kaupu ja

Eesti eksportiva majandusüksuse portree 2004 vs 2018

Kuupäev 07.05.2019
Artikkel
Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

Taasiseseisvumisest alates on raudteel veetud ligi 1,4 miljardit tonni kaupa

Kuupäev 13.08.2021
Artikkel
Viimase kolmekümne aasta jooksul on kaubavedude maht raudteel läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligi poolteist miljardit tonni. Keskmiselt veeti enim kaupa jaanuaris, kõige vähem aga juunis. Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa uuris, kuidas on kaupade vedu raudteel muutunud ja mis on seda mõjutanud.