Otsingu tulemused

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta mais 2% vähem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka mäetööstuses ja energeetikas.

Innovatsiooniuuringu andmetel oli 2008. aastal 48% ettevõtetest tehnoloogiliselt uuenduslikud ja 35% viinud viimase kolme aasta jooksul ellu organisatsioonilise või turundusliku uuenduse, teatab Statistikaamet. Veerandi ettevõtete korral tõi uuenduslikkus keskkonnale kas ettevõttesisest või tarbijapoolset kasu.

Esialgsetel andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aastal reaalarvestuses ehk hinnamuutuse mõju arvestamata eelmise aastaga võrreldes 3,6%, teatab Statistikaamet. IV kvartalis vähenes SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,7%.

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta juulis 8% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv elektroonikaseadmete, elektrienergia ja turbatootmises.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta III kvartalis 1119 eurot ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,1%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta juunis 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv elektroonikaseadmete, elektrienergia ja turba tootmises.

Esialgsetel andmetel tootsid tööstusettevõtted 2015. aastal 2% vähem toodangut kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes nii energeetikas ja mäetööstuses kui ka töötlevas tööstuses.

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes