Otsingu tulemused

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,7 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 12,5 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta märtsiga võrreldes suurenes eksport ja import kõikides peamistes kaubajaotistes.

Ühiskonna edu hindamisel on oluline, millisest vaatepunktist lähtuda. Internetist kättesaadav statistika on ühesugune nii Mulgimaal, Tallinnas kui ka Londonis, aga statistika tõlgendamine võib olla erinev. Elan pisikeses Mulgimaa külas nimega Sultsi. Minu vaade Sultsi külast Eesti ühiskonnas toimuvatele arengutele on kindlasti teine kui Tallinna elanikel, sest protsessid, mida mina iga päev näen, on erinevad suurlinlaste omast. Tallinlased näevad supermarketite kerkimist, tunnetavad lasteaiakohtade puudumist, kasutavad vajadusel tasuta ühistransporti. Mina näen mahajäetud talusid, suletud

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.

Eestist eksporditi 2011. aasta juulis kaupu jooksevhindades 933 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Masinad ja seadmed moodustasid juulis Eesti koguekspordist 32% ja -impordist 31%.

Juulis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 32% ja import 23% eelmise aasta juuliga võrreldes, teatab Statistikaamet. Masinate ja seadmete eksport suurenes 61% ja import 69%.

2013. aasta novembris võrreldes 2012. aasta novembriga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 9% ja kaupade import jäi samale tasemele, teatab Statistikaamet. Eksport langes ka 2013. aasta oktoobriga võrreldes 4%.

2014. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,6 miljardit eurot, mis oli 126 miljonit eurot suurem kui 2013. aastal.

2013. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 8% ja import 2%, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes nii eksport kui ka import neljandat kuud järjest. Tänavu üheksa kuuga kahanes eksport eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%.

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.