Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel loodi 2013. aastal 61,3% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Harju maakonnas, teatab Statistikaamet.

Töötuse määr oli 2015. aasta I kvartalis 6,6% ning tööhõive määr 63,3%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate I kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim.

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet.

Euroopa väiksemaid riike Luksemburg alustas täna oma ajaloo 36. rahvaloendust, mille käigus küsitletakse kahe nädala jooksul riigi ligi poolt miljonit alalist elanikku. 1.-15. veebruarini kestev rahva ja eluruumide loendus toimub Luksemburgi jaoks traditsioonilisel viisil - loenduse alguseks on kohalike omavalitsuste poolt palgatud ligi 2500 rahvaloendajat viinud oma piirkonna leibkondadele täitmiseks küsimustikud ja loenduse lõppedes koguvad nad täidetud küsimustikud kokku ning toimetavad statistikaametisse. Esmakordselt Luksemburgi rahvaloenduste 172 aasta pikkuses ajaloos (esimene toimus

Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%.

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate

Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,0%, teatab Statistikaamet.

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid mõjutab osa inimrühmi teistest rohkem. Et põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed. Ebakindlamas olukorras on ka need, kelle heaolu sõltub teistest inimestest või sotsiaalsetest siiretest — lapsed ja pensionärid. Eriti halvas olukorras on need inimesed ja leibkonnad, kelle puhul esineb mitu riskitegurit korraga. Eestis elas 2007. aastal iga viies elanik allpool suhtelise vaesuse piiri, vaesus puudutas 258 800 inimest

Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääs haridusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siis tänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduses hakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureerida ja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised. Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on tervitatav, kuid probleem on just meeste vähene hariduselus osalemine võrreldes