Otsingu tulemused

2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Enne 2008. aasta kriisi ei toimunud arenenud riikide tootlikkuses 10 aasta jooksul olulisi muutusi. Uued Euroopa Liidu liikmesriigid aga parandasid samal ajavahemikul tublisti oma näitajat. Ka tootlikkuse osas kehtib üldine reegel — mida madalamalt alustad, seda kiirem võib olla kasv. Tootlikkus töötunni kohta kasvab Eestis oluliselt aeglasemalt kui SKP elaniku kohta. Teiste sõnadega, parema elujärje saavutamiseks vajame kõrgemat tööhõivet või pikemaid tööpäevi. See on ummiktee, sest kvaliteetse tööjõu ressursid on ammendunud ning tööstressist kõneleb meedia iga päev. Väljapääsuks on

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal Eesti naiste oodatav eluiga sünnimomendil 81,8 ja meestel 73,1 eluaastat. Oodatav eluiga jätkas tõusu ning varasema aastaga võrreldes oli kasv naistel 0,3 ja meestel 0,8 aastat. Kummagi sugupoole puhul elab üks sajast kolmekohalise sünnipäevani.

Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel tegi Statistikaamet valiku nendest rahvusvahelistest pingeridadest, kus Eesti on tippude hulgas.