Otsingu tulemused

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta novembris võrreldes eelmise aasta novembriga 18% ja import 15%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse puudujääk oli 56 miljonit eurot. Viimati oli bilanss alla 60 miljoni euro 2015. aasta jaanuaris.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta I kvartalis 1153 eurot ja brutotunnipalk 7,13 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 3,9%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,2 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis ning aastakasv aeglustus neljandat kvartalit järjest.

Tööstusettevõtted tootsid 2012. aasta novembris 7% rohkem toodangut kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist kasv elektroonikaseadmete tootmises.

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal linnaelaniku oodatav eluiga sünnimomendil 76,1 aastat, millest 56,8 möödub terviseprobleemideta. Maaelaniku puhul vastavalt 75,4 ja 54,7. Tervena elada jäänud aastad on see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Ehkki võiks eeldada, et maal elamine on tervislikum, on linnaelanike pikema terviseprobleemideta eluea põhjus ilmselt arstiabi parem kättesaadavus. Samas on maaelanike terviseprobleemideta eluiga pikenenud viimase viie aasta jooksul ligi seitsme aasta võrra, linnaelanikel vaid kolme aasta

Statistikaameti andmetel jätkus 2009. aastal sotsiaalkaitse kogukulutuste suurenemine, kuigi kasv oli väiksem kui aasta varem. Majanduskriis suurendas vajadust sotsiaalkaitsekulutuste järele, ent vähendas võimalust neid riigi eelarvesse planeerida. Võrreldes 2008. aastaga kasvasid kulutused sotsiaalkaitsele kümnendiku, aasta varem neljandiku. Eesti riik panustas sotsiaalkaitsesse 2009. aastal kokku 2,66 miljardit eurot. Sotsiaalkaitse kogukulutused ühe elaniku kohta olid 1982 eurot, mis on 173 euro võrra rohkem kui 2008. aastal. Kui 2008. aastal suurendas sotsiaalkaitsekulutusi veel

Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud. Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik andmed omavahel otseselt võrreldavad. Olulised probleemid loenduste võrdlemisel on üksi elavate inimeste arvestamine leibkonna koosseisu ja leibkonnaliikmete omavahelised sidemed. Kui palju on Eestis leibkondi? Viimase, 2000

Kaupade eksport suurenes 2018. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga 17% ja import 20%, teatab Statistikaamet. Esmakordselt ületas eksport 1,3 miljardi ja import 1,5 miljardi piiri. Enim mõjutas kaubavahetuse kasvu mineraalsete toodete (lahusti, mootorikütus, kütuselisandid, põlevkivikütteõli) ekspordi ja impordi suurenemine.

Esialgsetel andmetel registreeriti 2010. aastal Eestis sünde viie võrra vähem kui surmasid. Eesti rahvaarv 1. jaanuaril 2011 oli esialgsel hinnangul 1 340 100, teatab Statistikaamet.

Kui võrrelda Eesti Vabariigi algusaastatel levinud nakkushaiguseid praegustega, siis on pilt täiesti erinev. Düsenteeria, tüüfuse, sarlakite, leetrite, difteeria, rõugete ja teiste tollaste nakkushaiguste asemel registreeritakse praegu eelkõige ülemiste hingamisteede ägedaid nakkuseid.

Vabariigi aastapäeva eel toimus Tallinnas põllumajandusstatistika seminar, kus osalesid Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti statistikaametite esindajad. Et sügisel toimub Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendus, siis keskendutigi seminaril sellega seotud teemadele. Arutati andmekogumise, küsimustike koostamise, küsitlejate koolituse, andmetöötluse ja väljundtabelite koostamisega seonduvat. Põllumajandusloenduse korraldamisel on kõikide riikide jaoks oluline kasutada maksimaalselt administratiivandmeid ja tõsta elektroonilise ehk e-loenduse osatähtsust. E-loenduse osatähtsuse