Otsingu tulemused

Pandeemia käigus langes 2020. aastal maanteekaubavedude maht tonnides 18%. Samas näitavad möödunud aasta andmed, et kaubaveod autodega taastusid üsna pea. Veoste maht oli mullu 28,9 miljonit tonni, mis on 24% kõrgem kui 2020. aastal ja 2% kõrgem kui 2019. aastal. Viimati oli maanteevedude kaubamaht nii kõrge 2017. aastal.

Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele. Raha ei teki ega kao, vaid liigub ühest taskust teise. Sama lugu on kinnisvaraga – kui kusagilt minnakse, siis kuhugi tullakse. Praegu viitavad märgid sellele, et minnakse linnakorteritest ja majadest ning suundutakse maale.

Statistikaameti andmetel kasutas viimase kolme kuu jooksul 16–74-aastastest elanikest 56,5% e-kaubandust. Mullusega võrreldes on e-kaubanduse üldine populaarsus püsinud samal tasemel, ent suurenenud on summad, mida kaupade ja teenuste ostmisele kulutatakse. Ettevõtete uuringu tulemused näitasid, et enam kui pooled internetti kasutavatest äriühingutest tarbivad tasulisi pilveteenuseid.

Statistikaameti andmete kohaselt tootsid tööstusettevõtted novembris 7% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Keerulise aasta mõjust turismisektorile on viimasel ajal palju juttu olnud. Koroonaviirusega kaasnenud piirangud mõjutasid reisibüroosid, majutusasutusi ja ka transpordisektorit. Heitsime pilgu andmetele ja analüüsisime, kuidas on muutunud majutatud välisturistide arv ja ühistranspordivahenditega Eestisse saabunute hulk.

Statistikaameti andmete kohaselt tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 11% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Eesti elanikud on eurooplaste hulgas pigem väikesed olmejäätmete tekitajad. Euroopa Liidus tekib elaniku kohta keskmiselt 482 kg olmejäätmeid aastas, Eestis 376 kg. Kui aga Euroopas on olmejäätmete kogused kas stabiliseerunud või isegi kerges langustrendis, siis Eestis kasvavad need juba mitmendat aastat. Samuti väärib märkimist Eesti elanike jäätmekäitlus: nii suurt osa kui Eestis, ei põletata olmejäätmeid kuskil Euroopas. Mujal Euroopas võetakse ligi pool jäätmetest materjalina taaskasutusse.