Otsingu tulemused

Statistikaameti turvalisuse uuringu tulemustel langeb Eestis aasta jooksul mõne kuriteo ohvriks 26% täiskasvanud ehk 15–74-aastasest elanikkonnast. 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada elanike vastu suunatud kuritegevuse ulatust. Uuringus osales enam kui 4000 inimest üle Eesti. Küsimused puudutasid peamiselt viimase 12 kuu jooksul aset leidnud juhtumeid. Uuringu tulemustel langeb aastas kuriteo ohvriks ligi 274 000 inimest „Elanikkonna küsitluse andmed ei ole otseselt võrreldavad politsei poolt registreeritud kuritegude arvuga, kuna

Homme 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.

2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal valminud rahvastikutiheduse 1 km x 1 km ruutkaardilt selgub, et Eestis on kõige tihedamalt asustatud Lasnamäel asuv Linnamäe–Kärberi tänava piirkond, kus ruutkilomeetril elab 15 800 inimest, teatab Statistikaamet.

Kuhu on kõige mõttekam oma ettevõtet rajada? Kust ma teada saan, kus asub just minu ettevõtte sihtrühm? Nendele ja paljudele teistele sarnastele küsimustele vastuse leidmisel tuleb appi Statistikaamet asukohapõhise statistikaga.

Eurostati andmetel kasvas kaupade eksport Euroopa Liidu riikidest 2013. aasta kümne kuu jooksul võrreldes 2012. aasta sama perioodiga 0,9%, import aga kahanes 3%.

Osaajaga töötamist mõjutas 2010. aastal nii töötaja sugu kui ka laste vanus leibkonnas, enim töötas osaajaga kuni kaheaastaste laste emasid. Nii selgub Statistikaameti kogumikust ”Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?“

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 20-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kõrgharidusega 34%, keskharidusega 45% ning põhi- ja madalama haridusega 21%, teatab Statistikaamet.

Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab Statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.

Eestisse rändas 2015. aastal sisse 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest, teatab Statistikaamet. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.