Otsingu tulemused

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui septembris kasvas jaemüük aastases võrdluses 4%, siis oktoobris jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes.

2010. aasta märtsis suurenes kaupade eksport jooksevhindades 17% ning import 27% eelmise aasta märtsiga võrreldes, teatab Statistikaamet.

Ehitusettevõtted ehitasid 2009. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 29% vähem, teatab Statistikaamet. Tänavu I ja II kvartalis vähenesid ehitusmahud vastavalt 31% ja 28%.

Esialgsetel andmetel oli 2014. aastal ettevõtlussektori kogukasum 3,3 miljardit eurot, mis oli 3% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ettevõtlussektori kogukasum kasvas viiendat aastat järjest.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2012. aasta II kvartalis üle 8100 vaba ametikoha ning nende arv kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 29%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on vabade ametikohtade arv pärast 2008. ja 2009. aasta langust kasvanud alates 2010. aasta II kvartalist.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2012. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet.

Homme, 20. oktoobril tähistatakse ÜRO eestvedamisel esimest korda ülemaailmset statistikapäeva. Lisaks homme toimuvale konverentsile, tegi Statistikaamet kokkuvõtte Eestis ühe statistilise päeva jooksul toimunud sündmustest.

Statistikaamet esitleb täna, 30. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2010“, mis kajastab Eesti elu arvudes 21. sajandi esimesel kümnendil.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta detsembris 2014. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 10%, teatab Statistikaamet. Kui novembris kasvas jaemüük varasema aasta sama kuuga võrreldes 6%, siis detsembris jaemüügi kasv kiirenes.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).