Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete pakutud maismaatransporti 49,5 miljonit sõitjat, mis on 12% enam kui eelmise aasta samas kvartalis. Busse kasutas 39,9 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Bussidega tehti 19% ja rongidega 6% enam sõite kui eelmise aasta esimeses kvartalis.

Statistikaamet koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ettevõtte elujõulisuse indeksi rakendust. Tehisintellekti tehnoloogial põhinev rakendus prognoosib ettevõtte majandusnäitajate ja riigile esitatud andmete põhjal ettevõtte elujõulisust. Praegu on rakendus testimisjärgus ning ootab ettevõtete tagasisidet.

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et võrreldes 2024. aastaga suurenes tänavu esimeses kvartalis teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse 4% ja import neist 8%. Liiduvälistesse riikidesse kasvas teenuste eksport 6% ja import neist 18%. „Viimast mõjutas enim suurem teenuste ost Küproselt, Ühendkuningriigist ja Ameerika Ühendriikidest. Küproselt imporditi esimeses kvartalis enam muid äriteenuseid, Ühendkuningriigist transporditeenuseid ja Ameerika Ühendriikidest telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid,“ selgitas Leppmets. Esimeses kvartalis eksporditi kõige rohkem ehk 867

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta aprillis 842 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 3%.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets selgitas, et novembris kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%, samas kui reeksport vähenes 2%. „Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis kasvas novembris kahe protsendipunkti võrra ning moodustas sellest 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid,“ tõi Leppmets välja. Novembris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning puitu ja puittooteid (11%). 2023. aasta sama ajaga võrreldes kasvas enim põllumajandussaaduste ja

Eesti kaubaveoautod, mis on kandevõimega üle 3,5 tonni, vedasid möödunud aastal hinnanguliselt üle 25 miljoni tonni kaupa. Võrreldes 2022. aastaga on see 8% vähem, veosekäive kahanes samuti 8%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et oktoobris töötleva tööstuse toodangu maht üle pika aja pisut suurenes. „Pärast peaaegu 2,5 aastat kestnud mahu vähenemist kasvas toodang võrreldes 2023. aasta oktoobriga 0,8%,“ lisas Bunder. Oktoobris suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (6,4%), metalltoodete (3,8%), elektriseadmete (9,9%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (4,1%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,4%) ning

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta aprillis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse aprilliga 4,7%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 3,6% ja energeetikas 10,1%, kuid kahanes 5,7% töötlevas tööstuses.