Otsingu tulemused

Eesti kaupade eksport jooksevhindades vähenes 2009. aastal 24% ja import 33% varasema aastaga võrreldes, teatab Statistikaamet. Väärtuseliselt kõige enam vähenes eksport Soome ja Rootsi. Aasta lõpukuudel kaubavahetuse langus pidurdus.

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2012. aastal lisaks hobuselihale ka põhjapõdra- ja krokodilliliha ning konnakoibi. Imporditud eksootilise liha kogus suurenes 2011. aastaga võrreldes 3,7 korda.

Eestist eksporditi 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2012. aastal lisaks hobuselihale ka põhjapõdra- ja krokodilliliha ning konnakoibi. Imporditud eksootilise liha kogus suurenes 2011. aastaga võrreldes 3,7 korda.

Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta I poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,0%, teatab Statistikaamet.

Aastatel 2004–2024 on kõige enam ehk 15% kaubavahetusest toimunud põhjanaabriga. Teisel kohal on 20 aasta kokkuvõttes Rootsi. „Kaubavahetus Rootsiga moodustab 10% kogu Eesti väliskaubandusest, kolmandal kohal on Läti 9%-ga,“ selgitas statistikaameti väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura. 2024. aastal vähenes kaupade eksport Soome võrreldes 2023. aastaga 11% ja import 16%. Kaupu eksporditi sinna mullu jooksevhindades 2,74 miljardi euro eest ning imporditi sealt pea sama palju ehk 2,72 miljardi euro eest. Kaubavahetus Soomega moodustas Eesti koguekspordist 16% ja koguimpordist 13%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)