Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat. See on läbi aegade kõrgeim tulemus, mis ületab ka teiste Balti riikide näitajaid. Inimeste tervena elatud aastate arv mõnevõrra siiski vähenes.

Eestis toimub igal aastal erinevaid suvetuure, kontserte ja muusikafestivale, mis meelitavad kohale palju muusikasõpru. Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil.

Statistikaamet teatas 18. jaanuaril, et esialgsetel andmetel elas 2024. aasta alguse seisuga Eestis 1 366 491 inimest. Uudise lõpetas lause, et täpsustatud rahvaarv selgub mai keskel. Mille peale kulub vahepealne aeg ja miks ei saa digiajastul loetud päevadega arvutada niivõrd elementaarset näitajat nagu riigi rahvaarv, kirjutavad statistikaameti juhtivanalüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 1.01.2024 seisuga 1 374 687 inimest. Eelmisel aastal sündis 10 949 inimest ja suri 16 002.

Alates septembrist saab statistikaameti peadirektori asetäitjaks eelmine rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Kaie Koskaru-Nelk. Avalikus sektoris üle 20 aasta juhtivatel kohtadel töötanud Koskaru-Nelk hakkab vastutama statistika analüüsi osakondade ja rahvusvahelise koostöö strateegilise juhtimise eest.

Kas teadsid, et rahvakalendri tähtpäevad mõjutavad ka laste nimevalikut? Iga viies Jaan ja iga neljas Jaanika on sündinud juunikuus. Head jaanipäeva! Vaata nimede statistika rakendusest järele, mis kuus sündinutele sinu nime enim on pandud /uudised/public/apps/nimed/ Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate ja statistikanoppe. #kultuuriaasta #minaka