Otsingu tulemused

Elame andmeühiskonnas, kus pea igast meie tegevusest jääb maha jälg. Seega on riigil ja ettevõtetel meie kõigi kohta väga palju andmeid, mille toel teha otsuseid ja viia ellu tulevikupoliitikaid. Paides toimunud Arvamusfestivali vestluses „Sinu andmed riigi käes – mida sa sellest kasu saad?“ tõstsime esile andmemaailma võimalused ja ohud ning arutlesime, kuidas saaksime olemasolevaid andmeid parimal võimalikul viisil kasutada, et pakkuda Eesti elanikele vajalikke ja heaolu tõstvaid teenuseid.

Kui jõukad ja terved on Eesti inimesed 15 aasta pärast? Kui rahulolev ja haritud on meie rahvas? Kui turvaliselt me end oma riigis tunneme? Tõetamm avab kaardid, mis on Eesti suurplaan aastaks 2035.

Milline tegevusprogramm on julgeolekus ja riigikaitses märkimisväärselt maha jäänud? Mitu protsenti Eesti elanikest suitsetab? Kui paljud elanikud arvavad, et Eestis on turvaline elada? Neile ja paljudele teistele olulistele küsimustele otsisid Tõetammelt vastuseid Tamsalu gümnaasiumi õpilased.

Täna, 1. märtsil möödub sada aastat päevast, mil algas teadlik ja sihipärane andmekogumine Eesti riigistatistika tegemiseks. Selle päeva puhul andis Eesti Post välja postmargi.

Statistikaamet sai valmis aruande 2020. aasta kohta. Möödunud aastal töötas amet selle nimel, et riiklik statistika oleks asja- ja ajakohasem kui kunagi varem. Koroonakriisi ajal pakuti vajalikku kiirstatistikat oluliste otsuste toetamiseks. Samal ajal ei unustatud ka andmeesitajaid – taas vähendati andmete kogumise ja töötlemise halduskoormust.

Statistikaamet jätkab koostöös mobiilioperaatoritega eriolukorra lõpuni inimeste liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab vaadata kaardil. Pärast eriolukorra väljakuulutamist vähenes inimeste liikumine järsult ja püsis madalal tasemel aprilli alguseni. Aprillis hakkas aga liikumisaktiivsus vähehaaval kasvama ja eriti oli seda märgata möödunud kaunil nädalavahetusel.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle