Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,7% ja võrreldes 2014. aasta detsembriga -0,9%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Bussidega transporditi esimeses kvartalis 41,6 miljonit sõitjat ja läbiti 39 miljonit kilomeetrit. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov märkis, et kõige rohkem kasutati bussitransporti taas linnaliinidel. „Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6% ja ulatus 34,2 miljonini. See ei kompenseerinud siiski täielikult trollisõitjate kadumist viimaste Tallinna trolliliinide lõpetamise tõttu. Trammisõitjate arv aga vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes 2%, jäädes 5,1 miljoni juurde,“ lisas Kardakov. Riigisisestel kaugliinidel oli

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov võrdles kolme Balti riigi lennureisijaid ja leidis, et 20 aastat tagasi oli nende arv kõigis riikides pea võrdne– 1 miljonit reisijat aastas. „Lennunduse areng oli pidev ja sõitjate arv kasvas kuni 2019. aastani, pärast mida mahud järsult koroonapiirangute tõttu kahanesid. Pandeemia ajal vähenes Eestis reisijate arv 860 000ni ehk 74% võrra, samapalju ka Lätis ja Leedus," rääkis Kardakov. "Aastast 2021 hakkas sõitjate arv taas kasvama ja 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama ligi 3,5 miljonit reisijat. See on suurim reisijate arv läbi aegade ja 7%

Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv tõi välja, et automaksu jõustumise eel kasvas 2024. aasta lõpus automüük tuntavalt, millele järgnes müügi kahanemine 2025. aasta jaanuaris. „Kuude võrdluses hakkas autode müük jõudsalt kasvama 2024. aasta teises pooles, ületades detsembris eelmise aasta taseme kahekordselt. 2024. aasta detsembris registreeriti esmakordselt 7046 sõiduautot, 2023. aasta samas kuus 3394 autot,“ selgitas Raudjärv. Selle aasta jaanuaris vähenes uute sõiduautode müük Eestis järsult. Müüdi vaid 1036 sõiduautot, nendest 534 uut ning 502 kasutatud sõiduautot. Viimasel

Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtete pakutavat maismaatransporti 49,6 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui mullu samas kvartalis. Busse kasutas 40,9 miljonit ja ronge 2,1 miljonit sõitjat. Mõlemaga tehti 1% rohkem sõite kui eelmise aasta teises kvartalis. Trammide ja trollidega sõitmine vähenes.

Eesti sadamaid külastas 2024. aasta esimeses kvartalis vähem laevu kui mullu samal ajal. Eestisse saabus kokku 2168 reisi- ja kaubalaeva ning siit lahkus 2151 laeva, mis on vastavalt 4% ja 5% vähem kui 2023. aasta esimeses kvartalis. Kaubamaht sadamates vähenes 10%.

Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtete pakutud maismaatransporti 49,5 miljonit sõitjat, mis on 12% enam kui eelmise aasta samas kvartalis. Busse kasutas 39,9 miljonit ja ronge 1,9 miljonit sõitjat. Bussidega tehti 19% ja rongidega 6% enam sõite kui eelmise aasta esimeses kvartalis.