Tervis

Statistikatöö eesmärk on anda teavet inimeste üldise terviseseisundi kohta, lähtudes eesmärgist elada aktiivselt ja vananeda tervena.

Mitmel allikal põhinev töö

Tervena elada jäänud aastad sünnimomendil näitavad keskmist aastate arvu, mil inimene eeldatavalt elab ilma igapäevategevuse piiranguteta, kui suremus ja terviseseisundi näitajad jäävad samaks. Näitaja arvutamisel kasutatakse Sullivani meetodit, mis ühendab suremusandmed ja tervisepiirangute levimuse.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit (EHAK) kasutatakse maakondade ning linna- ja maapiirkonna lõikes.
Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator;
riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011).

Ei ole rakendatav

Esimese taseme haridus või madalam – põhihariduseta, põhiharidus (1.–9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil
Kolmanda taseme haridus – keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, bakalaureus, magister või doktor
Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald
Linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond – piirkond, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 200 inimest km² kohta ja rahvaarv sellise tihendusega piirkonnas on vähemalt 5000 inimest
Maa-asula – alevik ja küla
Maaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km² kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku
Teise taseme haridus – üldkeskharidus, kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil või kutsekeskharidus keskhariduse baasil
Tervena elada jäänud aastad – keskmine aastate arv, kaua inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jääksid samaks

Isik

Eestis alaliselt elavate leibkondade liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

Kogu Eesti

2004–…

Tervena elada jäänud aastate näitaja arvutatakse aastapõhiselt, kasutades suremuse andmetena kolme aasta libisevat keskmist soo- ja vanuserühmade lõikes. Rahvaarv on aastakeskmine ning tervisepiirangute levimus saadakse Eesti sotsiaaluuringust (ESU) vastava aasta andmete põhjal.
Maakondlikud tulemused (tabel TH753) põhinevad kahe järjestikuse aasta andmete kombineerimisel (nt 2024/2025), et vähendada juhuslikku varieeruvust väiksemates piirkondades.

Ei ole rakendatav

Tervena elada jäänud aastad – absoluutarv;
isikute osatähtsus – protsent (%)

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98;

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/258, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks sissetulekute ja elamistingimuste valdkonna muutujate arvu ja nimetused;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2242, 16. detsember 2019 millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu sissetulekute ja elamistingimuste valdkonnas valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Andmete avaldamisega samal ajal ilmub ka uudis. 26. mail 2026 ilmus uudis „Oodatav eluiga on 79,8 aastat, millest tervena elatakse 57,3 aastat“.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Tervis/Terviseseisund tabelites
TH75: Tervena elada jäänud aastad soo ja vanuserühma järgi;
TH751: Tervena elada jäänud aastad rahvuse, soo ja vanuse järgi;
TH752: Tervena elada jäänud aastad asustusüksuse/-piirkonna liigi, soo ja vanuse järgi;
TH753: Tervena elada jäänud aastad maakonna, soo ja vanuse järgi;
TH754: Tervena elada jäänud aastad hariduse, soo ja vanuse järgi.

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aastal vaadatud 875 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Selles töös kasutatakse ainult koondandmeid, seega ei ole üksikandmed statistikaameti käsutuses.

Andmed on aluseks statistikatöödele 50023 „Eesti 2035“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 62 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Tervena elada jäänud aastad ning nende arvutamine. Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12, alates lk 45

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Andmed on täielikud, kõik nõutud näitajad avaldatud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Näitaja arvutamise üheks aluseks on Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmed. ESU andmete täpsust mõjutavad peamiselt valikuviga, mittevastamine ning enesehinnangul põhinevast tervise mõõtmisest tulenev mõõtmisviga. Nende tegurite mõju hinnatakse valimipõhiselt (nt standardvigade abil) ning vähendatakse kaalumise ja kalibreerimisega. Üldjuhul on hinnangute täpsus hea, kuid väiksemate alamrühmade puhul võib ebatäpsus olla suurem.

Näitaja arvutamise aluseks olevad ülejäänud andmed (surmad ja rahvaarv) saadakse administratiivallikatest ning need on üldjuhul väga täpsed. Võimalikud vead võivad tuleneda administratiivallikatest või nende andmete kokkupanekust.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Administratiivandmete puhul ei ole valikust sõltumatu viga rakendatav.

Näitaja arvutamise üheks aluseks on ka Eesti sotsiaaluuringu andmed. Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik alaliselt Eestis elavad isikud on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.
Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.
Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene värskelt laekunud andmete kontroll ja lõpuks andmepuhastus.

Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide täiendamisele on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.

Freimiks on loend rahvastikuregistris registreeritud isikutest ja nende leibkonnaliikmetest.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne, kõige rohkem 1–1,5%.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), vastajatest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.
Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole.
Küsimustikud on hoolikalt kavandatud, on elektroonilisel kujul ning sisaldavad mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Administratiivandmete puhul ei ole mittevastamise viga rakendatav.

ESU andmetes esineb mittevastamist, mis võib madalama vastamismäära korral põhjustada hinnangutes nihkeid. Mõju vähendatakse kaalumismeetoditega.

Töötlusvead võivad tekkida andmete sisestamisel, kodeerimisel, kontrollimisel, imputeerimisel ja agregeerimisel. Vigade vähendamiseks kasutatakse standardiseeritud andmetöötlusprotseduure, automaatseid loogika- ja väärtuskontrolle ning kvaliteedikontrolle. Kodeerimisvigade vähendamiseks kasutatakse standardseid klassifikaatoreid ja automaatseid kodeerimisreegleid. Kaalumisest tulenevaid vigu töötlusvigade hulka ei arvata.

Tervena elada jäänud aastate arvutamisel kasutatakse Sullivani meetodit, mis ühendab suremustabeli andmed ja tervisepiirangute levimuse hinnangud. Eraldi mudelipõhiseid statistilisi hinnanguid ega prognoosmudeleid ei kasutata ning mudeli oletuse viga ei hinnata.

Andmed avaldatakse hiljemalt 150 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 150 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, 150 päeva pärast vaatlusperioodi lõppu.

Andmed avaldatakse üks kord, 150 päeva pärast vaatlusperioodi lõppu.

Andmed on avaldatud kord aastas avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Alusandmed on osaliselt pärit Eesti sotsiaaluuringust. Kõigis Euroopa Liidu riikides ning Islandil, Norras, Šveitsis ja Türgis korraldatakse sotsiaaluuringut ühtlustatud metoodika järgi, mis võimaldab avaldada rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat.
Eesti tasandil on andmed võrreldavad maakonniti ning osaliselt ka asustusüksuse liikide järgi.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.
Alusandmed on osaliselt pärit Eesti sotsiaaluuringust. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Seda uuringut viivad läbi kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning ka Island, Norra, Šveits ja Türgi. Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringut regulaarselt alates 2004. aastast; 2002.–2003. aastal toimusid pilootuuringud.

Tabel TH75 avaldatakse alates 2004. aastast.
Tabelid TH751–TH753 avaldatakse alates 2006. aastast.
Tabel TH754 avaldatakse alates 2017. aastast.

Aegread on võrreldavad, neis ei ole toimunud katkemisi.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on sisemiselt sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui ka andmete agregeerimisel.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikate ja teise statistikatöö andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Tervena elada jäänud aastate andmete revisjonid on üldjuhul minimaalsed ja tulenevad lähteandmete (rahvaarv, surmad või uuringuandmed) täpsustumisest. Revisjonide keskmist suurust eraldi ei mõõdeta.

Kasutatakse administratiivseid rahvastikuandmeid (rahvaarv ning surmad vanuse ja soo lõikes) agregeeritud tasemel ning Eesti sotsiaaluuringu (ESU) küsimuste YG3A „Mil määral olete terviseprobleemi tõttu piiratud mõnes tegevuses, mida inimesed tavaliselt teevad?“ ja YG3B „Kas see piirang on kestnud vähemalt viimased 6 kuud?“ üksikandmeid, millest arvutatakse tegevuspiirangute levimus vanuse ja soo lõikes. Küsitlusandmed agregeeritakse enne kombineerimist elutabeli andmetega Sullivani meetodil.

Aasta

Küsitlusandmed pärinevad Eesti sotsiaaluuringust (ESU), kus andmeid kogutakse veebiküsimustiku ja telefoniintervjuude teel. Mittevastamise korral võetakse vastajatega korduvalt ühendust (nt meeldetuletused veebiküsitluse puhul ja järelkõned telefoniintervjuude puhul) vastavalt uuringu ajakavale. Andmeid kontrollitakse ja sisestatakse statistikaameti sisendandmebaasi, kus rakendatakse automaatseid loogika- ja kvaliteedikontrolle.

Administratiivandmed (rahvaarv ja surmad) saadakse registripõhiselt ning need läbivad enne kasutamist standardse valideerimise.

Andmeid analüüsitakse hoolikalt ning kontrollitakse enne avaldamist matemaatiliselt ja loogiliselt. Koguarvu võrreldakse eelneva perioodiga. Kontrollitakse, et sisendandmetes ei oleks keelatud väärtusi.

Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal saadud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis korrigeeritakse varem, et kompenseerida kaost tingitud nihet, seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna kogu elanikkonna jaoks. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite jaoks on saadud statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Ümardamise ja puuduvate väärtuste tõttu ei võrdu tabelites veergude summad alati summaarse näitarvuga, erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.

Tervena elada jäänud aastate arvutamiseks kasutatakse statistikaametis rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit, mis ühendab suremusandmed ja tervisepiirangute levimuse. Sisendandmed selle meetodi puhul on aastakeskmised rahvaarvud viie aasta kaupa soo-vanusrühmades, surmade arvud ja hea tervisega inimeste osatähtsus samades vanuserühmades. Hea tervis on defineeritud kui igapäevategevuste piirangute puudumine. Tervisepiirangute komponent võetakse sotsiaaluuringust ning see põhineb küsimusel, mis käsitleb piirangu olemasolu viimase kuue kuu jooksul. Arvesse võetakse vastused, kus inimene ei ole terviseprobleemi tõttu olnud üldse piiratud.

Andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad