Tervis
Kvaliteedi- ja metoodikaaruanne kirjeldab eelkõige 2024. aasta andmeid, ent kehtib suuresti ka varasemate andmete kohta.
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Tatjana Portnova
Kontaktisiku ametinimetus: Sotsiaalstatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Narva mnt 20, 51009 Tartu
E-posti aadress: tatjana.portnova@stat.ee
Telefon: 54530568
Metaandmete kinnitamise kuupäev 09.10.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 19.08.2026
Statistikatöö eesmärk on anda teavet inimeste üldise terviseseisundi kohta, lähtudes eesmärgist elada aktiivselt ja vananeda tervena.
Tervena elada jäänud aastad sünnimomendil näitavad keskmist aastate arvu, mil inimene eeldatavalt elab ilma igapäevategevuse piiranguteta, kui suremus ja terviseseisundi näitajad jäävad samaks. Näitaja arvutamisel kasutatakse Sullivani meetodit, mis ühendab suremusandmed ja tervisepiirangute levimuse.
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit (EHAK) kasutatakse maakondade ning linna- ja maapiirkonna lõikes.
Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator;
riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011).
Ei ole rakendatav
Esimese taseme haridus või madalam – põhihariduseta, põhiharidus (1.–9. klass), põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil
Kolmanda taseme haridus – keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, bakalaureus, magister või doktor
Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald
Linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond – piirkond, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 200 inimest km² kohta ja rahvaarv sellise tihendusega piirkonnas on vähemalt 5000 inimest
Maa-asula – alevik ja küla
Maaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km² kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku
Teise taseme haridus – üldkeskharidus, kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil või kutsekeskharidus keskhariduse baasil
Tervena elada jäänud aastad – keskmine aastate arv, kaua inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jääksid samaks
Isik
Eestis alaliselt elavate leibkondade liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud
Kogu Eesti
2004–…
Tervena elada jäänud aastate näitaja arvutatakse aastapõhiselt, kasutades suremuse andmetena kolme aasta libisevat keskmist soo- ja vanuserühmade lõikes. Rahvaarv on aastakeskmine ning tervisepiirangute levimus saadakse Eesti sotsiaaluuringust (ESU) vastava aasta andmete põhjal.
Maakondlikud tulemused (tabel TH753) põhinevad kahe järjestikuse aasta andmete kombineerimisel (nt 2024/2025), et vähendada juhuslikku varieeruvust väiksemates piirkondades.
Ei ole rakendatav
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98;
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/258, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks sissetulekute ja elamistingimuste valdkonna muutujate arvu ja nimetused;
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2242, 16. detsember 2019 millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu sissetulekute ja elamistingimuste valdkonnas valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700
Ei jagata
Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Andmete avaldamisega samal ajal ilmub ka uudis. 26. mail 2026 ilmus uudis „Oodatav eluiga on 79,8 aastat, millest tervena elatakse 57,3 aastat“.
Ei avaldata
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Tervis/Terviseseisund tabelites
TH75: Tervena elada jäänud aastad soo ja vanuserühma järgi;
TH751: Tervena elada jäänud aastad rahvuse, soo ja vanuse järgi;
TH752: Tervena elada jäänud aastad asustusüksuse/-piirkonna liigi, soo ja vanuse järgi;
TH753: Tervena elada jäänud aastad maakonna, soo ja vanuse järgi;
TH754: Tervena elada jäänud aastad hariduse, soo ja vanuse järgi.
Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aastal vaadatud 875 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Selles töös kasutatakse ainult koondandmeid, seega ei ole üksikandmed statistikaameti käsutuses.
Andmed on aluseks statistikatöödele 50023 „Eesti 2035“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 62 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Kasutatakse administratiivseid rahvastikuandmeid (rahvaarv ning surmad vanuse ja soo lõikes) agregeeritud tasemel ning Eesti sotsiaaluuringu (ESU) küsimuste YG3A „Mil määral olete terviseprobleemi tõttu piiratud mõnes tegevuses, mida inimesed tavaliselt teevad?“ ja YG3B „Kas see piirang on kestnud vähemalt viimased 6 kuud?“ üksikandmeid, millest arvutatakse tegevuspiirangute levimus vanuse ja soo lõikes. Küsitlusandmed agregeeritakse enne kombineerimist elutabeli andmetega Sullivani meetodil.
Aasta
Küsitlusandmed pärinevad Eesti sotsiaaluuringust (ESU), kus andmeid kogutakse veebiküsimustiku ja telefoniintervjuude teel. Mittevastamise korral võetakse vastajatega korduvalt ühendust (nt meeldetuletused veebiküsitluse puhul ja järelkõned telefoniintervjuude puhul) vastavalt uuringu ajakavale. Andmeid kontrollitakse ja sisestatakse statistikaameti sisendandmebaasi, kus rakendatakse automaatseid loogika- ja kvaliteedikontrolle.
Administratiivandmed (rahvaarv ja surmad) saadakse registripõhiselt ning need läbivad enne kasutamist standardse valideerimise.
Andmeid analüüsitakse hoolikalt ning kontrollitakse enne avaldamist matemaatiliselt ja loogiliselt. Koguarvu võrreldakse eelneva perioodiga. Kontrollitakse, et sisendandmetes ei oleks keelatud väärtusi.
Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal saadud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis korrigeeritakse varem, et kompenseerida kaost tingitud nihet, seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.
Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna kogu elanikkonna jaoks. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite jaoks on saadud statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Ümardamise ja puuduvate väärtuste tõttu ei võrdu tabelites veergude summad alati summaarse näitarvuga, erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.
Tervena elada jäänud aastate arvutamiseks kasutatakse statistikaametis rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit, mis ühendab suremusandmed ja tervisepiirangute levimuse. Sisendandmed selle meetodi puhul on aastakeskmised rahvaarvud viie aasta kaupa soo-vanusrühmades, surmade arvud ja hea tervisega inimeste osatähtsus samades vanuserühmades. Hea tervis on defineeritud kui igapäevategevuste piirangute puudumine. Tervisepiirangute komponent võetakse sotsiaaluuringust ning see põhineb küsimusel, mis käsitleb piirangu olemasolu viimase kuue kuu jooksul. Arvesse võetakse vastused, kus inimene ei ole terviseprobleemi tõttu olnud üldse piiratud.
Andmeväärtusi ei imputeerita.
Ei korrigeerita
Ei korrigeerita