Taimekaitsevahendite kasutamine

Statistikatöö eesmärk on anda teavet taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise kohta.

Mitmel allikal põhinev töö

Kasutatud taimekaitsevahendite kogused ja töödeldud pinnad kultuuride kaupa

Taimekaitsevahendite klassifikatsioon vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1185/2009 lisale III.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008);

põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK).

Uuritud põllumajanduskultuurid on klassifitseeritud järgmiselt:

• teravili (nisu, rukis, oder, tritik, kaer, teraviljade segu, tatar);
• kaunvili (põldhernes, põlduba, muu kaunvili);
• tehnilised kultuurid (õlilina, raps ja rüps, muud tehnilised kultuurid);
• avamaaköögivili (kapsas, kurk, söögipeet, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, muu köögivili avamaal);
• katmikköögivili (kurk, tomat, muu köögivili katmikalal);
• kartul;
• viljapuu- ja marjaaiad (õunad, pirnid, ploomid, kirsid, punane ja valge sõstar, must sõstar, karusmari, vaarikas, maasikas, astelpaju, muud puuviljad ja marjad);
• puukoolid (puu-, viljapuu-, marjapõõsa- või ehistaimeistikud aeda, parki ja mujale istutamiseks, v.a metsamaal oma tarbeks kasvatatavad puuistikud);
• lilled ja ehistaimed (lilled ja ehistaimed avamaal ja katmikalal);
• söödajuurvili (v.a seemnekasvatus);
• üheaastased söödakultuurid (mais, muud üheaastased söödataimed);
• mitmeaastased söödakultuurid (ristik, lutsern, muud liblikõielised, muu lühiajaline rohumaa);
• söödakultuuride seemnekasvatus;
• püsirohumaa (maa, mis ei ole külvikordade süsteemis ja mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Püsirohumaa hulka kuulub ka mitmeaastaste heintaimede pind, mida on kasutatud vähemalt viis aastat).

Põllumajanduslikud majapidamised;

põllumajanduslikud väikeüksused

Desikant – vahend, mida kasutatakse lehtede ja umbrohu kuivatamiseks

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad)

Kasvuregulaator – bioloogiliselt aktiivne aine, mis muudab taimedes toimuvaid füsioloogilisi ja biokeemilisi protsesse. Teraviljadel kasutatakse peamiselt kõrretugevdajaid ehk retardante. Need toimivad taime kasvu reguleerivalt: juurestik tugevneb ja areneb paremini, väheneb taime kõrgusesse kasv ning rakuseinad paksenevad. Sellega tagatakse kultuuri parem seisukindlus.

Molluskitsiid – vahend, mida kasutatakse tigude ja nälkjate hävitamiseks

Puhtimispreparaat – vahend, mida kasutatakse seemnete, sibulate ja mugulate külvieelseks töötlemiseks seemnetel ja mullas olevate kahjustajate vastu

Putukatõrjevahend (insektitsiid) – vahend, mida kasutatakse kahjurputukate hävitamiseks

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa

Seenhaiguste tõrjevahend (fungitsiid) – taimekaitsevahend, mida kasutatakse taimedel või taimsetel saadustel seente ja nende põhjustatud haiguste ennetamiseks, tõrjumiseks või leviku piiramiseks.

Taimekaitsevahendiga töödeldud pind – taimede kasvupind, mida töödeldi sama või eri liiki taimekaitsevahendiga samal ajal või erinevatel kasvuetappidel üks või mitu korda; kui taimekaitsevahendiga töödeldi seemneid, siis seemnetega külvatud pind

Taimekaitsevahendi kogus – taimekaitsevahendi kogus, mida kasutati taimede ühe- või mitmekordsel töötlusel põllumajanduses

Umbrohutõrjevahend (herbitsiid) – taimekaitsevahend, mida kasutatakse umbrohtude ja teiste soovimatute taimede ennetamiseks, tõrjeks, kasvu pidurdamiseks ning hävitamiseks.

Toimeainega töödeldud pind – kultuuri pind, mida antud toimeainega on vähemalt üks kord töödeldud. Kui kultuuri külvipinda töödeldi mingi aktiivainega üle ühe korra, siis arvestatakse toimeainega töödeldud pinda ainult üks kord. Näiteks kui kümnehektarist nisupõldu töödeldakse mingi aktiivainega kaks korda, siis loetakse antud toimeainega töödeldud pinnaks 10 hektarit (ha).

Põllumajanduslik majapidamine

Taimekaitsevahendeid kasutavad põllumajanduslikud majapidamised

Kogu Eesti

Väljundtabelis KK208: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes on andmed aastate 1997–2015 ja 2020 kohta;

väljundtabelis KK2082: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna ja kultuuri järgi on andmed aastate 2002–2015 ja 2020 kohta; 

väljundtabelis KK2081: Kasutatud taimekaitsevahendite kogus ning vähemalt korra toimeainega töödeldud pind põllumajanduslikes majapidamistes toimeaine ja kultuuri järgi on andmed aastate 2013, 2014, 2015, 2020 kohta.

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Taimekaitsevahendi kogus – kilogramm (kg);

taimekaitsevahendiga töödeldud pind – hektar (ha)

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1185/2009, 25. november 2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat;

Komisjoni määrus (EL) 2017/269, 16. veebruar 2017, millega muudetakse toimeainete loetelu osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat;

Komisjoni määrus (EL) nr 656/2011, 7. juuli 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, seoses mõistete ja toimeainete loeteluga;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1264/2014, 26. november 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 408/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, seoses edastamise vorminguga;

Komisjoni määrus (EL) nr 408/2011, 27. aprill 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1185/2009, mis käsitleb pestitsiidide statistikat, seoses edastamise vorminguga;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/1537, 25. juuli 2023, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 rakenduseeskirjad 2025.–2027. aasta üleminekukorra ajal vaatlusaastat 2026 käsitleva taimekaitsevahendite kasutamise statistika ja taimekaitsevahendite turulelaskmise statistika edastamise kohta;

Taimekaitsevahendite registri põhimäärus 08. märts 2019 nr 26RT, millega kehtestatakse Eestis turule lastud taimekaitsevahendite nõuetekohasus ja tõhus järelevalve turule lastud taimekaitsevahendite üle;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2023/564, 10. märts 2023, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt professionaalsete kasutajate poolt säilitatavate taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete sisu ja vormingu kohta.

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Andmebaasis avaldatakse riiklik statistika avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval kell 8.00.

Kuni 2014: aasta;

alates 2015: kord viie aasta jooksul, viimane avaldamine 2020. aasta kohta 2021. aastal (periood 2020–2024).

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed on avaldatud statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Põllumajanduskeskkonna näitajad tabelites

KK208: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes;

KK2081: Kasutatud taimekaitsevahendite kogus ning vähemalt korra toimeainega töödeldud pind põllumajanduslikes majapidamistes toimeaine ja kultuuri järgi;

KK2082: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna ja kultuuri järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Surve keskkonnaseisundile. Arhiiv on lõpetatud tabelid

KK209: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses valdaja õigusliku vormi ja taime liigi järgi (1997–2001);

KK210: Taimekaitsevahendite kasutamine ettevõtetes maakonna järgi (1992–2001);

KK211: Taimekaitsevahendite kasutamine ettevõtetes taime liigi järgi (1993–2001).

Tööga seotud andmetabeleid vaadati statistikaameti andmebaasis 2021. aastal 936 korda.

Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“.

Taimekaitsevahendite kasutamise andmeid kuvatakse statistikaameti veebilehel põllumajanduse ja kalanduse valdkonna rubriigis Põllumajandus ja keskkond.

2021. aastal edastati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1185/2009 alusel Eurostatile pestitsiidide kasutamise andmed viieaastase perioodi (2020–2024) kohta.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 42 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Ühine metoodika pestitsiidide kasutamise statistika kogumiseks põllumajanduses ja aianduses, Eurostat (2008)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

2021. aastal edastati Eurostatile koos andmetega ka kvaliteediaruanne, mis on kättesaadav Eurostati metaandmete lehel Pesticide use in agriculture.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Statistikatöö tellijad on regionaal- ja põllumajandusministeerium ja Euroopa Komisjon (Eurostat), statistikatöö raames andmete avaldamist finantseeritakse riigieelarvest vastavalt riigitellimusele.

Siseriiklikult on andmete kasutajateks eelkõige ministeeriumid (regionaal- ja põllumajandusministeerium, kliimaministeerium), ministeeriumite allasutused (põllumajandus- ja toiduamet, maaelu teadmuskeskus) ja ülikoolid (Eesti maaülikool). Andmeid kasutab ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO). Lisaks kasutatakse taimekaitsevahendite kasutamise andmeid sisendina ka teistes statistikatöödes.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Vastab Euroopa Liidu nõuetes ettenähtud mahule.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Lähteandmete täpsus võib kohati olla liiga üldistatud, seda kontrollitakse andmeallikate võrdlemisel. Uuringu liik ja andmekogumismeetodid peaksid tagama piisava kaetuse.

Valikuviga on kooskõlas 21214 „Taimekasvatuse“ statistikatööga, lõplikud andmed koostati eksperthinnanuga ettevõtete paneelist.

Ei arvutata

Valikust sõltumatuid vigu on püütud vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend majapidamistest, kus on vähemalt:
– 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või
– 2 hektarit põllumaad või
– 0,5 hektarit kartulit või
– 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või
– 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või
– 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või
– 100 ruutmeetrit katmikalasid.

Kuna freim põhineb registriandmetel, siis kaetuse viga ei esine.

Mõõtmisvigu on püütud vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustik on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldab mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

2020. aastal kasutati lisaks vaatluse andmetele ka mudelipõhiseid arvutusi, kuna vastanute määr osutus liiga madalaks usaldusväärsete andmete saamiseks.

Ei ole rakendatav

Ei arvutata

Andmed avaldati 161 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 161 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 161 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 161 päeva).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Rahvusvahelise ühtse metoodika kasutamine, milles lähtutakse pestitsiidide statistikat käsitlevast Euroopa Liidu määrusest, võimaldab avaldatud andmeid riigiti võrrelda.

Andmed on ajaliselt võrreldavad alates 2013. aastast. Metoodika ja põhiprintsiibid, definitsioonid ning klassifikaatorid on jäänud ajas samaks.

Tabeli KK208: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 20;

tabeli KK2081: Kasutatud taimekaitsevahendite kogus ning vähemalt korra toimeainega töödeldud pind põllumajanduslikes majapidamistes toimeaine ja kultuuri järgi vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 4;

tabeli KK2082: Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna ja kultuuri järgi vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 15.

Andmed on seotud põllumajandusstatistika taimekasvatuse valdkonna andmetega ning on kooskõlas statistikatööga 10503 „Taimekaitsevahendite turulelaskmine“.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Andmeid ei revideerita

Ei ole rakendatav

Objektide arv üldkogumis 2020. aastal oli 11 102. Majapidamiste üldkogumisse kuuluvad kõik aktiivsed majapidamised statistilisest põllumajanduslike majapidamiste andmekogust. Valimid kihistati standardtoodangu rühmade järgi. Vähemalt 200 000-eurose standardtoodanguga majapidamisi vaadeldi kõikselt. Teistest majapidamistest tehti stratifitseeritud lihtne juhuslik valik. Objektide arv taimekasvatuse valimis oli 1555.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) andmeid on kasutatud küsimustikus taimede kasvupinna andmete eeltäitmiseks.

Kasutati statistikatöö 21214 „Taimekasvatus” andmeid põllukultuuride kasvupinna kohta ja põllumajandustoodangu kohta.

Kuni 2014: iga aasta;

alates 2015: kord viie aasta jooksul (ajavahemikul 2015–2019; 2020–2024)

2021. aastal koguti andmeid ja jälgiti küsimustike laekumist elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid koguti riikliku statistika aastaküsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“.

Andmeesitaja sai küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehti klienditoele ja andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägiti uuringu sisust ja vaadati küsimustik koos läbi.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. 2020. aastal võrreldi andmeid lisaks põllumajandustoodangu rahaliste andmetega.

2020. aastal kasutati mudelipõhist arvutust. Arvutused põhinesid näidismajapidamiste kogumi ehk paneeli andmetel. Paneel moodustati taimekaitsevahendite kasutuse uuringus andmeid esitanud majapidamistest. Taimekaitsevahendite kasutuse uuring oli lisatud ühe moodulina taimekasvatuse valikvaatluse juurde. Näidismajapidamiste kohta olid olemas andmed standardtoodangu ehk majandusliku suuruse, kultuuride kasvupinna ja erinevatel kultuuridel kasutatud taimekaitsevahendite koguste kohta. Paneeli andmed laiendati, kasutades paneeli majapidamiste ja kogu Eesti taimekasvatuse majanduslikku suurust. Paneeli kuuluvate majapidamiste põhjal arvutati koefitsient, mis sidus omavahel paneeli summaarse taimekaitsevahendite kasutuse ja taimekasvatuse standardtoodangu. Saadud koefitsienti rakendati kogu Eesti summaarsele taimekasvatuse standardtoodangule Eestis kasutatud summaarse taimekaitsevahendite koguse leidmiseks. Taimekaitsevahendite kasutus aktiivainete ja kultuuride lõikes leiti paneeli majapidamiste vastavate jaotuste alusel.

Ei ole asjakohane

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Puuduvad