Metsavaru
Kvaliteedi- ja metoodikaaruanne kirjeldab eelkõige 2024. ja 2025. aasta andmeid, ent kehtib suuresti ka varem avaldatud andmete kohta.
- EESMÄRK
- UURINGU LIIK
- STATISTIKA ESITUS
- MÕÕTÜHIK
- VAATLUSPERIOOD
- ÕIGUSLIK ALUS
- KONFIDENTSIAALSUS
- AVALDAMISPÕHIMÕTTED
- LEVITAMISSAGEDUS
- KÄTTESAADAVUS
- KVALITEEDIJUHTIMINE
- ASJAKOHASUS
- TÄPSUS JA USALDUSVÄÄRSUS
- AJAKOHASUS JA ÕIGEAEGSUS
- VÕRRELDAVUS JA SIDUSUS
- KULUD JA KOORMUS
- ANDMETE REVISJON
- STATISTILINE TÖÖTLEMINE
- MÄRKUSED
Organisatsioon: Statistikaamet
Kontaktisiku struktuuriüksus: Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
Kontaktisiku nimi: Swen Peterson
Kontaktisiku ametinimetus: Keskkonna- ja energeetikastatistika teenustiim, juhtivanalüütik
Postiaadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
E-posti aadress: swen.peterson@stat.ee
Telefon: 5886 4227
Metaandmete kinnitamise kuupäev 13.11.2026
Metaandmete uuendamise kuupäev 02.10.2026
Statistikatöö eesmärk on anda ülevaade Eesti metsavaru (sh metsamaa ning territooriumi metsasuse), hukkunud ja kahjustatud puistute pindala kohta. Peale selle annab statistikatöö teavet biomassi ja seotud süsiniku koguse kohta metsamaal puuliigi kaupa.
Administratiivandmetel põhinev töö
Biomass ja seotud süsiniku kogus biomassis metsamaal puuliigi järgi;
metsavaru statistilise metsainventuuri (SMI) hinnangul;
hukkunud puistud maakonna järgi;
kahjustatud puistud maakonna järgi.
Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK).
Põhilised metsanduslikud klassifikaatorid on metsa korraldamise juhendi lisades.
Metsamajandus
Biomass – metsamaa elusa biomassi hinnangud sisaldavad ainult puitset biomassi koos okste ja juurtega. Tüvepuidu maht teisendatakse elus biomassiks, kasutades riiklikke biomassi teisendus- ja laiendustegureid (BCEFs – biomass conversion and expansion factor for expansion of merchantable growing stock volume to above-ground biomass) ning maa-aluse ja maapealse biomassi suhteid (R – ratio of below-ground biomass to above-ground biomass).
Enamuspuuliik – valitsev puuliik, mis on puistus suurima tüvemahuga
Harvendusraie – hooldusraie liik metsa väärtuse suurendamiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks
Hektarivaru – üldvaru ehk kasvava metsa tagavara hektari kohta. Surnud puude tüvemaht esitatakse enamasti kasvava metsa mahust eraldi ega kuulu üldvaru hulka.
Hooldusraie – metsakasvatuslik võte, mille eesmärk on parandada metsa kvaliteeti ja/või metsa sanitaarseisundit. Hooldusraie hulka kuuluvad valgustusraie kuni kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie vähemalt kaheksasentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie.
Hukkunud puistud – keskkonnaameti metsakaitse ekspertiisi alusel uuendusraiesse soovitatud metsamaad. Metsakaitse ekspertiisi tehakse metsaomaniku esitatud metsakahjustuste teatiste alusel. Metsa majandamise eeskiri: Metsakaitseekspertiisi algatab keskkonnaamet metsateatisega või muul viisil laekunud teabe alusel: 1) ettekirjutise tegemiseks metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks; 2) rekreatiivse kasutamisega seotud metsakahjustuste vältimiseks piirangute kehtestamiseks omanike nõusolekul.
Kahjustatud puistud – keskkonnaameti metsakaitse ekspertiisi alusel hinnatud metsakahjustustega metsamaa (vt ka hukkunud puistud). Kahjustatud puistute ja hukkunud puistute andmed on eelkirjeldatud moel kogutud alates 2009. aastast. Varasematel aastatel on seotud olnud teisi asutusi ja andmeallikaid.
Majandatav metsamaa – metsamaa (puistu), kus puidu varumine majanduslikel eesmärkidel on lubatud. Rahvusvaheliselt vastab sellele mõiste forest available for wood supply (FAWS).
Metsamaa – puittaimestiku kasvukoht, vähemalt 0,1 hektari suuruse pindalaga maatükk, millel kasvavate puittaimede kõrgus on vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitus vähemalt 30%. Hõlmab ajutiselt metsata alasid (raiesmikud, tormiheite- või põlenud alad).
Puistu – ühetaolisel kasvukohal asuv metsaosa, mis on kogu ulatuses sama päritoluga, rinnete arvuga, (ei sisalda nt rohttaimi) enam-vähem ühtlase koosseisu, vanuse, boniteedi ja täiusega ning erineb nende näitajate poolest naabermetsaosadest. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistud kokku moodustavad metsaga metsamaa, mille hulka kuuluvad järgmised arenguklassid: noorendikud, latimetsad, keskealised metsad, valmivad metsa ja küpsed metsad.
Puistute keskmine hektarivaru – puidu maht tihumeetrites hektari kohta
Puistute varu keskmine juurdekasv aastas – Juurdekasv või täisjuurdekasv või kogujuurdekasv või brutojuurdekasv (gross annual increment) näitab puistu poolt aastas kasvatatavat tüvepuidu kogust ja väljendatakse tihumeetrites hektari kohta aastas (tm/ha/a). Juurdekasvu arvutamisel arvestatakse ka vaadeldaval ajavahemikul surnud ja raiutud puude juurdekasvu.
Puistute üldvaru – puidu maht kuup- ehk tihumeetrites kännu kõrgusest ladva tipuni koos koore ja ilma okste mahuta
Üldvaru ehk kasvava metsa tagavara – elusate puude tüvepuidu kogumaht kuup- ehk tihumeetrites kännu kõrgusest ladva tipuni koos koore ja ilma okste mahuta
Puu- ja põõsaistandik – metsaseaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena
Süsinik – puitses biomassis oleva süsiniku kogus. Metsamaa elus biomassi seotud süsiniku kogus arvutatakse, korrutades metsamaa elus biomassi koguse süsiniku sisalduse vaikeväärtustega.
Territooriumi metsasus (%) – metsamaa kogupindala suhe Eesti maismaa pindalasse
Uuendusraie – raie uue metsapõlve tekkeks vajalike tingimuste loomiseks. Uuendusraiet tehakse üldjuhul küpsetes puistutes.
Valgustusraie – hooldusraie liik, peapuuliigi puude valgus- ja toitumistingimuste parandamise ning koosseisu kujundamise eesmärgil tehtav raie alla kuuesentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga metsades ehk noorendikes
Varu juurdekasv ehk jooksev mahu juurdekasv – näitab üldvaru puidukoguse aastast suurenemist, väljendatakse kuupmeetrites hektari kohta aastas.
Metsamaa
Kogu Eesti metsamaa
Kogu Eesti
KK509: Biomass ja seotud süsiniku kogus biomassis metsamaal puuliigi järgi 1989–…
KK51: Metsavaru riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul 2000–…
KK513: Hukkunud puistud maakonna järgi 1991–…
KK514: Kahjustatud puistud maakonna järgi, 31. detsember 1991–…
KK07: Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi kliimaaruandluses 1989–…
2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad olenevalt andmetabelist perioodi 01.01.2024–31.12.2024 (tabelid KK509 ja KK07) või 01.01.2025–31.12.2025 (tabelid KK51, KK513 ja KK514). Käesolev metoodika- ja kvaliteediaruanne on eelkõige koostatud 2026. aastal avaldatud andmete kohta.
Ei ole rakendatav
Puitne biomass, seotud süsiniku kogus – tuhat tonni (t);
hektarivaru – kuupmeeter hektari kohta (m³/ha);
pindala – tuhat hektarit;
territooriumi metsasus – protsent (%);
varu juurdekasv – kuupmeeter hektari kohta aastas;
üldvaru – tuhat kuupmeetrit
Aasta
Statistikaamet on keskkonnaagentuuriga sõlminud andmete saamiseks lepingu.
Ei jagata
Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.
Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.
Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.
Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.
Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.
Aasta
Ei avaldata
Ei avaldata
Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Loodusvarad ja nende kasutamine / Metsavaru tabelites
KK509: Biomass ja seotud süsiniku kogus biomassis metsamaal puuliigi järgi;
KK51: Metsavaru riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul;
KK513: Hukkunud puistud maakonna järgi;
KK514: Kahjustatud puistud maakonna järgi, 31. detsember ning
valdkonna Keskkond / Loodusvarad ja nende kasutamine / Maakasutuse muutumine tabelis
KK07: Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi kliimaaruandluses.
Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Loodusvarad ja nende kasutamine. Arhiiv on lõpetatud tabel
KK511: Metsavaru, 1. jaanuar (1973–1997) ning valdkonna Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Surve keskkonnaseisundile. Arhiiv tabelis
KK85: Loodusvara kasutamine (2000–2022) on samuti avaldatud selle töö andmed.
Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 939 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.
Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.
Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 10001 „Keskkonnatrendid“, 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.
Selle töö andmeid avaldatakse ka statistikaameti veebilehel keskkonnavaldkonna rubriigis Mets.
Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 42 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Andmete kokkupanemise metoodika on välja töötanud keskkonnaagentuur, kes metoodikadokumente ka haldab.
Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.
Siseriiklikud kvaliteedidokumendid leiab keskkonnaagentuuri kodulehe rubriigist Mets, kuna nemad töötavad välja metoodika ja arvutavad andmed.
Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastutused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.
Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.
Seoses keskkonnaagentuuri andmehaldustöödega laekusid andmed statistikaametisse plaanitust hiljem ning andmete avaldamine lükkus edasi. Muid kvaliteediprobleeme viimase hindamise käigus ei tuvastatud.
Statistikatöö tellijad on kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium.
Andmete kasutajateks on eelkõige ministeeriumid (kliimaministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), ülikoolid, kohalikud omavalitsused ja Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus.
Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.
Nii statistilise metsainventuuri (SMI) kui ka kahjustatud puistute andmestikud on täielikud.
Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).
Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.
Ei ole rakendatav, kuna statistikaameti avaldatavad metsavaru andmed ei põhine otseselt valikuuringul.
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Ei ole rakendatav
Erandlikult avaldati 2025. ja 2026. aastal tabelite KK51, KK513 ja KK514 andmed 8 kuud pärast aruandeaasta lõppu (T + 8 kuud), tabelite KK07 ja KK509 andmed 20 kuud pärast aruandeaasta lõppu (T + 20 kuud).
Tavapäraselt avaldatakse andmed olenevalt tabelist 6 ja 18 kuud pärast aruandeaasta lõppu.
Andmed avaldatakse üks kord.
Andmed avaldatakse üks kord.
Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.
Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.
Andmed on geograafiliselt võrreldavad tänu rahvusvahelisele metoodikale.
Hukkunud ja kahjustatud puistute andmed on võrreldavad Eesti maakondade lõikes.
Alates 1999. aastast on andmete võrreldavus aegreas hea.
KK509: Biomass ja seotud süsiniku kogus biomassis metsamaal puuliigi järgi ja KK07: Maismaa pindala jagunemine maakasutuse järgi kliimaaruandluses – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 36;
KK51: Metsavaru riikliku metsainventeerimise (SMI) hinnangul – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 27;
KK513: Hukkunud puistud maakonna järgi ja KK514: Kahjustatud puistud maakonna järgi, 31. detsember – vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas on 35.
Metsavaru statistika on kooskõlas statistikatööde 21001 „Metsandus“ ja 10601 „Materjalivoo arvepidamine“ statistikaga.
Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.
Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.
Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.
Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.
Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
Plaanipäraseid revisjone ei tehta. Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.
Ei ole rakendatav
Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed metsamaa pindala ja puistute pindala kohta, keskmise hektarivaru ja varu juurdekasvu kohta aastas enamuspuuliigi kaupa, metsade biomassi (maapealne ja maa-alune osa) ja seotud süsiniku koguse kohta biomassis puuliigi kaupa ning hukkunud ja kahjustatud puistute pindala kohta.
Statistilise metsainventuuri (SMI) lähteandmed põhinevad keskkonnaagentuuri tehtaval valikuuringul, mille väljundid edastab samuti keskkonnaagentuur.
Aasta
Keskkonnaagentuuri andmed saadakse e-maili teel.
Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide ja muude uuringute andmetega.
Keskkonnaagentuuri edastavate andmete valideerimisega tegeleb keskkonnaagentuur.
Keskkonnaagentuuri kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
Ei ole rakendatav
Ei korrigeerita
Statistiline metsainventuur (SMI) ehk riiklik metsainventeerimine on valikuuring, mille abil saab objektiivselt jälgida metsas toimuva protsessi dünaamikat riigis tervikuna. Meetod on kasutusel enamikus Euroopa riikides.
Eestis korraldab SMId keskkonnaagentuuri metsaosakond. Valiku meetod on süstemaatiline valik, kus objekte ehk proovitükke võetakse valimisse kindla sammu tagant loendist selliselt, et esimene objekt valitakse juhuslikult. Valim on isekaaluv, üldkogumi kõigil objektidel on sama kaasamistõenäosus ehk võrdne võimalus sattuda valimisse. Viimastel aastatel on mõõdetud umbes 5500 proovitükki aastas.
SMI on metoodiliselt kujundatud pideva valikuuringuna, mis tagab informatsiooni pideva uuendamise. Nii on enamiku metsavarusid iseloomustavate näitajate aastahinnangute saamisel kasutatud viimase viie aasta jooksul kogutud andmeid. Kasvava metsa tagavara juurdekasvu arvutamiseks SMI puhul kasutatakse püsiproovitükkidel elavate puude kordusmõõtmiste andmeid. Kordusmõõtmisi tehakse iga 5 aasta tagant ning juurdekasvu hinnang on 5 aastase perioodi keskmine aastane juurdekasv.
SMI hinnangutele on arvutatud tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Kõigis puistute tagavara hinnangutes on arvestatud ka pindala hinnangust lisanduvat juhuslikku viga. Veahinnangud on esitatud usaldusnivool 0,95 ehk teisisõnu võib esitatud hinnang 5% juhtudest ka veapiiridest väljuda.
Sisuliste ja metoodiliste küsimuste korral annab statistikaamet keskkonnaagentuuriga kooskõlastatud vastuse.