Keskkonnamaksude arvepidamine

Keskkonnamaksude arvepidamise eesmärk on anda teavet selle kohta, kui suur on keskkonnamaksudest laekuv tulu riigile ning milliste majandustegevusalade esindajad on suurimad keskkonnamaksude maksjad. Arvepidamine võimaldab jälgida trende keskkonnamaksude laekumises keskkonnamaksu liigi ja majandustegevusala kaupa ning samuti analüüsida keskkonnamaksude mõju majandusele.

Mitmel allikal põhinev töö

Keskkonnamaksud liigi ja maksja tegevusala järgi.

Keskkonnamaksud on Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis käsitletud maksud, mille kehtestamise aluseks on tõestatud spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellega sarnane asendaja).

Eestis loetakse keskkonnamaksudeks kütuse-, elektri- ja pakendiaktsiis, vedelkütusevaru makse, saastekvootide müügitulu, saastetasud, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaks ja sõiduauto registreerimistasu. Keskkonnamaksud jaotatakse nelja kategooriasse: energia-, transpordi-, saaste- ja ressursimaksud.

Maavarade kaevandamisõiguse tasu keskkonnamaksudesse ei kuulu, sest tegemist ei ole rahvamajanduse arvepidamise raamistiku järgi maksuga, vaid loodusvara rendiga.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008);

toodete ja teenuste klassifikaator (TTK).

Maksude klassifikaator on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst).

Kõik institutsionaalsed sektorid ja majandustegevusalad

Elektriaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse elektrienergia tarbimist

Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, vedelkütusevaru maks, saastekvootide müügitulu

Heitvee saastetasu – tasu, mida makstakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetud saasteainete eest

Jäätmete saastetasu – tasu, mida makstakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses (nt jäätmete ladestamisel prügilasse)

Kalapüügiõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest Eesti veekogudest kala püüda ja veetaimi koguda. Eristatakse harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasu.

Keskkonnamaksud – Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis käsitletud maksud, mille kehtestamise aluseks on tõestatud spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellega sarnane asendaja)

Kütuseaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse kütused tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel

Pakendiaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakendid ja Euroopa Liidu riikidest soetatud ja imporditud pakendid

Raskeveokimaks – maks, millega maksustatakse liiklusregistris registreeritud veoautod ja autorongid, mille registri- või täismass on vähemalt 12 tonni

Ressursimaksud – vee erikasutusõiguse tasu; kalapüügiõiguse tasu

Saastekvootide müügitulu – Euroopa Liidu ühtses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis (Emissions Trading System, EU ETS) müüdud saastekvootide eest teenitud müügitulu

Saastemaksud – õhusaastetasu, heitvee saastetasu, jäätmete saastetasu, pakendiaktsiis

Sõiduki esmase registreerimise tasu – riigilõiv sõiduki esmasel registreerimisel liiklusregistris

Transpordimaksud – raskeveokimaks ja sõiduki esmase registreerimise tasu

Vedelkütusevaru makse – Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri vedelkütusevaru seaduse alusel kogutav makse vedelkütusevaru haldamise finantseerimiseks

Vee erikasutusõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras ja seadusega sätestatud mahus

Õhusaastetasu – tasu, mida makstakse paiksetest saasteallikatest välisõhku heidetud saasteainete eest

Ettevõte;

kodumajapidamine;

mitteresident

Ettevõtted, kodumajapidamised, mitteresidendid, kes on maksnud keskkonnamakse.

Kogu Eesti

2008–…

Andmed avaldatakse üle-eelneva aasta kohta, näiteks 2025. aastal avaldati andmed 2023. aasta kohta.

Ei ole rakendatav

Keskkonnamaksud kokku, CO₂ kvooditulu, energiamaksud, ressursimaksud, saastemaksud, transpordimaksud – tuhat eurot

Aasta

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst).

Administratiivandmete saamiseks on statistikaamet sõlminud lepingu kliimaministeeriumi, maksu- ja tolliameti ning transpordiametiga.

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.
Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Keskkonnamaksude arvepidamine tabelites

KK35: Keskkonnamaksud liigi ja maksja/tegevusala järgi;

KK36: Keskkonnamaksud maksja/tegevusala järgi;

KK37: Keskkonnamaksude laekumine.

Uuringuga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2024. aastal vaadatud 117 korda, 2023. aastal 140 korda, 2022. aastal 279 korda, 2021. aastal 263 korda, 2020. aastal 390 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Statistikaametis kasutatakse keskkonnamaksude arvepidamise andmeid säästva arengu näitajate tabelis SN11.

Lisaks avaldatakse väljundnäitajaid statistikaameti veebilehel keskkonnavaldkonna rubriigis Keskkonnakaitse rahastamine ja Tõetamme keskkonnarubriigis.

Andmed edastatakse EDAMISe kaudu Eurostatile keskkonnamaksude arvepidamise küsimustikuga kord aastas 30. aprilliks. Eurostati küsimustikku on sisse ehitatud automaatkontrollid, hiljem need tulemused valideerib ka vastav Eurostati spetsialist ning vajadusel pöördub Eurostat statistikaameti poole andmete täpsustamiseks.

Eurostatile esitatakse peale andmete ka kvaliteediraport. Kvaliteediraport täidetakse Eurostati veebikeskkonnas ESS-MH (European Statistical System Metadata Handler).

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 38 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Keskkonnamaksud. Statistiline juhend (2013. aasta väljaanne)

Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 691/2011 nõuetele.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Keskkonnamaksude arvepidamise peamine tellija ja kasutaja on Eurostat.

Siseriiklikult kasutavad keskkonnamaksude arvepidamise väljundandmeid peamiselt kliimaministeerium ja rahandusministeerium.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Andmete täielikkus tagatakse keskkonnamaksude arvepidamise konto metoodika rakendamisega. Aruande koostamisel rakendatakse rahvusvahelisi klassifikaatoreid, mõisteid ja määratlusi. Keskkonnamaksude arvepidamine näitab ettevõtete ja kodumajapidamiste makstud keskkonnamaksude suurust maksuliikide kaupa kooskõlas rahvamajanduse arvepidamises kasutatava majandustegevusalade jaotusega, andes nii täieliku ülevaate keskkonna ja majanduse vahelistest seostest. Andmed Eesti kohta on täielikud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Andmete üldist täpsust võib pidada heaks. Üldise täpsuse tagab metoodilistest soovitustest kinnipidamine ja parima praktika rakendamine.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse teiste andmeallikatega võrreldes.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta.

Statistikaamet püüab vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel.

Ei arvutata

Mudeleid ei rakendata.

Andmed avaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 691/2011 kohaselt 21 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu (T + 21 kuud).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 21 kuud).

Andmed avaldatakse üks kord (T + 21 kuud).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Andmed on Euroopa Liidu piires geograafiliselt võrreldavad tänu Eurostati rahvusvahelisele metoodikale. Lahknevusi rahvusvaheliste määratluste ja mõistetega ei esine.

Kogu aegrea ulatuses ehk alates 2008. aastast on kasutatud ühtset metoodikat. Katkestusi aegreas ei esine, andmed on võrreldavad kogu aegrea ulatuses.

Ühegi tabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Keskkonnamaksude arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise, energia arvepidamise, õhuemissioonide arvepidamise, materjalivoo arvepidamise ning energiastatistikaga.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Sidususe rahvamajanduse arvepidamisega tagab kõige uuema pakkumise ja kasutamise tabeli kasutamine keskkonnamaksude arvepidamise koostamisel.

Keskkonnamaksude arvepidamise töö raames avaldatud andmed on omavahel sidusad, kõigi näitajate tähendused avaldatud tabelites on samad. Erinevusi Eurostati andmebaasis ja statistikaameti andmebaasis avaldatud andmetes ei ole.

Kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Keskkonnamaksude arvepidamise regulaarsed revisjonid toimuvad igal aastal kolmeaastase aruandeperioodi kohta pärast pakkumise ja kasutamise tabelite valmimist.

Ei arvutata

Kliimaministeeriumilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (keskkonnatasude osa) ja andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.

Maksu- ja tolliametilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (kõik keskkonnamaksud) ning andmed, mida kasutatakse tootmismaksude ja tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt saadakse kutselise kalapüügiõiguse tasu andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.

Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.

Transpordiametilt saadakse autode esmase registreerimistasu andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.

Valitsemissektori saldoandmike andmebaasist (SAAB) saadakse valitsemissektori keskkonnamaksude andmed.

Õhusõidukite registri andmete alusel hinnatakse lennukikütuste aktsiiside jaotust tegevusalade kaupa.

ASi Eesti Varude Keskus andmed on aluseks vedelkütusevaru makse jaotamisel tegevusalade kaupa.

Eesti Panga andmed on aluseks residentsuse arvutamisel.

Peale eelnimetatud administratiivandmete kasutatakse ka statistikatööde 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“ ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse maksu- ja tolliametilt ja transpordiametilt X-tee ja FTP-serveri kaudu, kliimaministeeriumilt ja keskkonnaagentuurilt e-posti teel.

Avaandmetena võetakse Eesti Panga andmed välisreiside kohta (residentsuse info parandamiseks) Eesti Panga veebilehelt ning vedelkütusevaru makse ASi Eesti Varude Keskus veebilehelt.

Statistikaametis administratiivseid algandmeid ei kontrollita, sellega tegeleb administratiivandmete omanik. Statistikaametis võrreldakse väljundeid eelmiste aastate väljunditega ning kui ilmneb suur muutus eelmise aastaga võrreldes, konsulteeritakse vajaduse korral vastavate asutuste ekspertidega.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile.

Keskkonnamaksude jaotusel tegevusaladesse tuleb arvestada maksude liigitust rahvamajanduse arvepidamises: tootmismaksud (D.29) ja tootemaksud (D.21). Kui tootmismaksud (nt saastetasud, vee erikasutustasu) jaotatakse tegevusaladesse otseste maksude maksja tegevusala järgi, siis tootemaksude puhul on jaotusskeem keerulisem. Tootemaksud on peamiselt aktsiisid (nt kütuse- ja elektriaktsiis) ning aktsiisid jaotatakse tegevusaladesse maksustatud toote tarbimise järgi. Kütuseaktsiis jagatakse tegevusaladesse kütuse tarbimise järgi, elektriaktsiis elektri tarbimise järgi. Pakkumise ja kasutamise tabelite valmimisel revideeritakse ka keskkonnamaksude arvepidamise andmeid.

Andmete väärtusi ei imputeerita, kuna töö põhineb administratiivandmetel ja teiste statistikatööde andmetel.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita

Puuduvad