Muuseum

Statistikatöö eesmärk on anda teavet muuseumide kogude, külastajate, muuseumitöö, töötajate ja majandusnäitajate kohta.

Professionaalsed muuseumid ja nende filiaalid liigi, omaniku liigi ja maakonna järgi;
museaalide arv, töötajate arv, külastuste arv, näituste arv, tulud ja kulud;
teaduskeskuste tulud, kulud ning külastuste arv ja ekspositsioonide külastuste ja museaalide arv

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);
omanike liigitus (OL);
õiguslike vormide liigitus (ÕV).

Lisaks on kasutusel statistikaametisisesed koodiloendid muuseumide liikide (ajaloomuuseum; kohamuuseum; kunstimuuseum; loodusmuuseum; teadus- ja tehnikamuuseum; teemamuuseum) ja organisatsiooni tasemete (filiaal; peamuuseum filiaaliga; üksikmuuseum ilma filiaalita; teaduskeskus; ekspositsioon) kohta.

Andmed kajastavad muuseumide ja teaduskeskuste tegevust ning ekspositsioone.

Muuseumid – kõik majanduslikult aktiivsed majandusüksused või toimlad, kelle põhi- või kõrvaltegevusala kuulub Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodi „91211 – Muuseumide ja kogudega seotud tegevus“ alla, ja kes vastavad muuseumiseaduse järgi muuseumi definitsioonile.

Teaduskeskused ja ekspositsioonid – kõik majanduslikult aktiivsed majandusüksused või toimlad, kelle põhi- või kõrvaltegevusala kuulub Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodi „91211 – Muuseumide ja kogudega seotud tegevus“ alla, ja kes ei ole muuseumid muuseumiseaduse definitsiooni kohaselt. Peamiselt on tegemist teaduskeskuste ja ekspositsioonidega (muuseumituba, hobimuuseum, vanavarakogu, erakollektsioon).

Arheoloogia- ja ajaloomuuseum – muuseum, mille eesmärk on ajaloolise evolutsiooni kajastamine teatud ajavahemiku kohta, samuti ajaloos laiema kui kohaliku tähtsusega ehitismälestis-muuseumid ning oma kogudega suuremat kultuurilist või ajaloolist piirkonda kui üks küla või paik hõlmavad koduloomuuseumid. Siia kuuluvad ka memoriaalmuuseumid, arhiivmuuseumid, ajalooliste isikute, sündmuste ja perioodide muuseumid, arheoloogiamuuseumid või ka muuseumid, mis kajastavad laiemalt ühiskonnaelu ja kultuuri läbi ajaloo.
Ekskursioonidel osalenu – inimene, kes muuseumi külastades kasutab giiditeenust
Ekspositsioon – muuseumituba, hobimuuseum, vanavarakogu ja erakollektsioon, mis on külastajatele avatud, kuid mis ei tegutse muuseumiseaduse kohaselt. Üldjuhul korraldatakse tegevust ühiskondlikel alustel, ei tehta uurimistööd ning eksponaadid ei ole museaalina arvele võetud ega dokumenteeritud.
Erimuuseum – muuseum, mis on spetsialiseerunud üksikule teemale või erialale. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani, edasi on erimuuseumid määratletud teemamuuseumidena.)
Etnograafia- ja antropoloogiamuuseum – muuseum, mille kogudes on säilikud rahvaste kultuurist, ühiskondlikust elust, uskudest, tavadest. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani.)
Koduloomuuseum – muuseum, mille kogu iseloomustab kindlat kultuurilist või ajaloolist piirkonda, vahel ka etnilise majandusliku või sotsiaalse terviku moodustavat piirkonda, ning viitab pigem konkreetsele territooriumile kui teemale. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani, edasi on koduloomuuseumid määratletud kohamuusemidena või teemamuuseumidena.)
Kohamuuseum – muuseum, mille kogu hõlmab üht konkreetset küla, väikelinna või valda
Kunstimuuseum – muuseum, mis kogub, säilitab, uurib ja näitab kunstiteoseid. Siia kuuluvad skulptuurimuuseumid, maaligaleriid, kino- ja fotograafiamuuseumid, disainimuuseumid, arhitektuurimuuseumid.
Loodusmuuseum – muuseum, mille museaalid käsitlevad selliseid ainevaldkondi nagu bioloogia, geoloogia, botaanika, zooloogia, paleontoloogia ja ökoloogia. Siia ei kuulu loomaaiad ja botaanikaaiad, mida ei loeta muuseumiks.
Muuseum – asutus, mis kogub, säilitab, eksponeerib ja uurib kultuuri- ja loodusväärtusi. Muuseumi töö hõlmab muuseumis säilitatava teaduslikku kirjeldamist, restaureerimist ja konserveerimist, publitseerimist, loenguid jpm. Statistikas loetakse eraldi muuseumiks nii põhimuuseum kui ka sellest eraldi asuv filiaal. Muuseumide määratlemisel lähtutakse Eesti muuseumiseaduses sätestatud muuseumi mõistest.
Muuseumikülastus – muuseumikülastus hõlmab nii muuseumi ekspositsiooni külastusi kui ka muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid jmt) osavõttu
Näitus – nii oma muuseumi kogudest korraldatav näitus kui ka teiste muuseumite (asutuste) kogudest korraldatavad näitused muuseumi ruumides. Muuseumi püsiekspositsiooni kuni 2019. aastani näituste hulka ei arvatud, sealt edasi arvestatakse see igal aastal üheks näituseks. Kui üks näitus on olnud väljas mitmes kohas (nt oma ruumides ja mujal), siis loetakse need eraldi näitusteks.
Näitus väljaspool püsiekspositsiooni – näitus väljaspool muuseumi enda ruume
Teaduskeskus – teadust ja/või tehnoloogiat populariseeriv asutus, mis pakub külastajatele eelkõige käed-külge eksponaatide ja muude interaktiivsete laheduste abil elamusi ja õpet. Teaduskeskusel ei ole muuseumikogu ja selle põhieesmärk ei ole kultuuripärandi kogumine ja säilitamine.
Teadus- ja tehnikamuuseum – muuseum, mille kogu kajastab erinevaid tehnikavaldkondi. Teadus- ja tehnikamuuseumide ainevaldkonnad on astronoomia, matemaatika, füüsika, keemia, meditsiin, konstrueerimine, tööstus ja ehitus.
Teemamuuseum – muuseum, mis on spetsialiseerunud üksikule teemale või erialale, sh mõne asutuse ajalugu käsitlevad muuseumid. Teemamuuseumide alla kuuluvad ka tehnikale keskendunud muuseumid, mille eksponeeritav tehnika on seotud ühe kindla teemaga.
Tööjõukulu – kõigi töötajate (ka ajutiselt töötavate) palgakulu (töötajatele arvestatud põhipalk, lisatasud, puhkusetoetused, tagatised ja hüvitised, mida makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel, loonuspalgad ning muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga) koos seaduse kohaselt arvestatud sotsiaalmaksuga
Töötaja – täis- ja osalise tööajaga töölepingu alusel töötavad isikud 31. detsembri seisuga. Kooliraamatukogude puhul on töötajatena arvestatud vaid raamatukoguhoidjaid, kelle arv on esitatud õppeaasta lõpu seisuga.
Üldmuuseum – muuseum, millel on segakogu, mille põhiteema ei ole identifitseeritav. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani.)

Muuseum;
teaduskeskus;
ekspositsioon

Kõik muuseumiasutused (v.a koolimuuseumid), teaduskeskused ja ekspositsioonid

Kogu Eesti

Muuseumide aastaandmed 1990–…
Teaduskeskuste ja ekspositsioonide aastaandmed 2023–…

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, 2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2025–31.12.2025.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Käesoleva statistikatöö raames regulaarseid pressiteateid ei avaldata; blogilugude, uudisnuppude ja sotsiaalmeediapostituste koostamine otsustatakse jooksvalt vastavalt vajadusele.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Kultuur/Muuseumid tabelites
KU05: Muuseumid;
KU051: Muuseumid liigi järgi;
KU052: Muuseumid omaniku liigi järgi;
KU054: Muuseumid maakonna järgi;
KU055: Teaduskeskused ja ekspositsioonid.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Sotsiaalelu. Arhiiv / Kultuur. Arhiiv on lõpetatud tabel KU31: Loomaaia loomad (2000–2022).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 645 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Agregeeritud andmed edastatakse vabatahtlikus korras ka Euroopa muuseumide organisatsioonile EGMUS.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 35 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Puuduvad

Kultuuristatistika rahvusvahelise taustaraamistikuna arvestatakse Euroopa kultuuristatistika metoodilisi soovitusi, sealhulgas dokumenti ESSnet-Culture. Final Report (2012).

Objektide arv üldkogumis varieerub aastati, üldjuhul kuulub üldkogumisse umbes 250 üksust. 2025. aastal oli üldkogumis 265 üksust (muuseumid, teaduskeskused ja ekspositsioonid). Vaadeldakse kõikselt. Põhimuuseum ja selle filiaalid kajastuvad muuseumide arvus eraldi. Muuseumidelt kogutakse andmeid museaalide, publikatsioonide, töötajate, tulude ja kulude, näituste, külastajate ning haridusprogrammides osalejate kohta. Teaduskeskustelt kogutakse andmeid tulude ja kulude, külastatavuse ning haridusprogrammides osalemise kohta. Ekspositsioonidelt kogutakse andmeid museaalide arvu ja külastatavuse kohta.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.
Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Muuseum“ ja „Teaduskeskused ja ekspositsioonid“ .

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud. Vastajale kuvatakse uue perioodi andmete esitamisel kõrvalveergu eelneva perioodi andmed.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Näitajate leidmisel kasutatakse ka maakondade rahvaarvu seisuga 01.01

Andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.