Muuseum

Statistikatöö eesmärk on anda teavet muuseumide kogude, külastajate, muuseumitöö, töötajate ja majandusnäitajate kohta.

Kõikne uuring

Professionaalsed muuseumid ja nende filiaalid liigi, omaniku liigi ja maakonna järgi;
museaalide arv, töötajate arv, külastuste arv, näituste arv, tulud ja kulud;
teaduskeskuste tulud, kulud ning külastuste arv ja ekspositsioonide külastuste ja museaalide arv

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);
omanike liigitus (OL);
õiguslike vormide liigitus (ÕV).

Lisaks on kasutusel statistikaametisisesed koodiloendid muuseumide liikide (ajaloomuuseum; kohamuuseum; kunstimuuseum; loodusmuuseum; teadus- ja tehnikamuuseum; teemamuuseum) ja organisatsiooni tasemete (filiaal; peamuuseum filiaaliga; üksikmuuseum ilma filiaalita; teaduskeskus; ekspositsioon) kohta.

Andmed kajastavad muuseumide ja teaduskeskuste tegevust ning ekspositsioone.

Muuseumid – kõik majanduslikult aktiivsed majandusüksused või toimlad, kelle põhi- või kõrvaltegevusala kuulub Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodi „91211 – Muuseumide ja kogudega seotud tegevus“ alla, ja kes vastavad muuseumiseaduse järgi muuseumi definitsioonile.

Teaduskeskused ja ekspositsioonid – kõik majanduslikult aktiivsed majandusüksused või toimlad, kelle põhi- või kõrvaltegevusala kuulub Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodi „91211 – Muuseumide ja kogudega seotud tegevus“ alla, ja kes ei ole muuseumid muuseumiseaduse definitsiooni kohaselt. Peamiselt on tegemist teaduskeskuste ja ekspositsioonidega (muuseumituba, hobimuuseum, vanavarakogu, erakollektsioon).

Arheoloogia- ja ajaloomuuseum – muuseum, mille eesmärk on ajaloolise evolutsiooni kajastamine teatud ajavahemiku kohta, samuti ajaloos laiema kui kohaliku tähtsusega ehitismälestis-muuseumid ning oma kogudega suuremat kultuurilist või ajaloolist piirkonda kui üks küla või paik hõlmavad koduloomuuseumid. Siia kuuluvad ka memoriaalmuuseumid, arhiivmuuseumid, ajalooliste isikute, sündmuste ja perioodide muuseumid, arheoloogiamuuseumid või ka muuseumid, mis kajastavad laiemalt ühiskonnaelu ja kultuuri läbi ajaloo.
Ekskursioonidel osalenu – inimene, kes muuseumi külastades kasutab giiditeenust
Ekspositsioon – muuseumituba, hobimuuseum, vanavarakogu ja erakollektsioon, mis on külastajatele avatud, kuid mis ei tegutse muuseumiseaduse kohaselt. Üldjuhul korraldatakse tegevust ühiskondlikel alustel, ei tehta uurimistööd ning eksponaadid ei ole museaalina arvele võetud ega dokumenteeritud.
Erimuuseum – muuseum, mis on spetsialiseerunud üksikule teemale või erialale. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani, edasi on erimuuseumid määratletud teemamuuseumidena.)
Etnograafia- ja antropoloogiamuuseum – muuseum, mille kogudes on säilikud rahvaste kultuurist, ühiskondlikust elust, uskudest, tavadest. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani.)
Koduloomuuseum – muuseum, mille kogu iseloomustab kindlat kultuurilist või ajaloolist piirkonda, vahel ka etnilise majandusliku või sotsiaalse terviku moodustavat piirkonda, ning viitab pigem konkreetsele territooriumile kui teemale. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani, edasi on koduloomuuseumid määratletud kohamuusemidena või teemamuuseumidena.)
Kohamuuseum – muuseum, mille kogu hõlmab üht konkreetset küla, väikelinna või valda
Kunstimuuseum – muuseum, mis kogub, säilitab, uurib ja näitab kunstiteoseid. Siia kuuluvad skulptuurimuuseumid, maaligaleriid, kino- ja fotograafiamuuseumid, disainimuuseumid, arhitektuurimuuseumid.
Loodusmuuseum – muuseum, mille museaalid käsitlevad selliseid ainevaldkondi nagu bioloogia, geoloogia, botaanika, zooloogia, paleontoloogia ja ökoloogia. Siia ei kuulu loomaaiad ja botaanikaaiad, mida ei loeta muuseumiks.
Muuseum – asutus, mis kogub, säilitab, eksponeerib ja uurib kultuuri- ja loodusväärtusi. Muuseumi töö hõlmab muuseumis säilitatava teaduslikku kirjeldamist, restaureerimist ja konserveerimist, publitseerimist, loenguid jpm. Statistikas loetakse eraldi muuseumiks nii põhimuuseum kui ka sellest eraldi asuv filiaal. Muuseumide määratlemisel lähtutakse Eesti muuseumiseaduses sätestatud muuseumi mõistest.
Muuseumikülastus – muuseumikülastus hõlmab nii muuseumi ekspositsiooni külastusi kui ka muuseumi korraldatud üritustest (loengud, muuseumitunnid jmt) osavõttu
Näitus – nii oma muuseumi kogudest korraldatav näitus kui ka teiste muuseumite (asutuste) kogudest korraldatavad näitused muuseumi ruumides. Muuseumi püsiekspositsiooni kuni 2019. aastani näituste hulka ei arvatud, sealt edasi arvestatakse see igal aastal üheks näituseks. Kui üks näitus on olnud väljas mitmes kohas (nt oma ruumides ja mujal), siis loetakse need eraldi näitusteks.
Näitus väljaspool püsiekspositsiooni – näitus väljaspool muuseumi enda ruume
Teaduskeskus – teadust ja/või tehnoloogiat populariseeriv asutus, mis pakub külastajatele eelkõige käed-külge eksponaatide ja muude interaktiivsete laheduste abil elamusi ja õpet. Teaduskeskusel ei ole muuseumikogu ja selle põhieesmärk ei ole kultuuripärandi kogumine ja säilitamine.
Teadus- ja tehnikamuuseum – muuseum, mille kogu kajastab erinevaid tehnikavaldkondi. Teadus- ja tehnikamuuseumide ainevaldkonnad on astronoomia, matemaatika, füüsika, keemia, meditsiin, konstrueerimine, tööstus ja ehitus.
Teemamuuseum – muuseum, mis on spetsialiseerunud üksikule teemale või erialale, sh mõne asutuse ajalugu käsitlevad muuseumid. Teemamuuseumide alla kuuluvad ka tehnikale keskendunud muuseumid, mille eksponeeritav tehnika on seotud ühe kindla teemaga.
Tööjõukulu – kõigi töötajate (ka ajutiselt töötavate) palgakulu (töötajatele arvestatud põhipalk, lisatasud, puhkusetoetused, tagatised ja hüvitised, mida makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel, loonuspalgad ning muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga) koos seaduse kohaselt arvestatud sotsiaalmaksuga
Töötaja – täis- ja osalise tööajaga töölepingu alusel töötavad isikud 31. detsembri seisuga. Kooliraamatukogude puhul on töötajatena arvestatud vaid raamatukoguhoidjaid, kelle arv on esitatud õppeaasta lõpu seisuga.
Üldmuuseum – muuseum, millel on segakogu, mille põhiteema ei ole identifitseeritav. (Mõiste oli kasutusel kuni 2019. aastani.)

Muuseum;
teaduskeskus;
ekspositsioon

Kõik muuseumiasutused (v.a koolimuuseumid), teaduskeskused ja ekspositsioonid

Kogu Eesti

Muuseumide aastaandmed 1990–…
Teaduskeskuste ja ekspositsioonide aastaandmed 2023–…

Andmed avaldatakse eelneva aasta kohta, 2026. aastal avaldatud andmed kirjeldavad perioodi 01.01.2025–31.12.2025.

Ei ole rakendatav

Muuseumid, töötajad, üritused – arv;
tulud ja kulud – euro

Aasta

Riikliku statistika seadus

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Aasta

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Käesoleva statistikatöö raames regulaarseid pressiteateid ei avaldata; blogilugude, uudisnuppude ja sotsiaalmeediapostituste koostamine otsustatakse jooksvalt vastavalt vajadusele.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Sotsiaalelu/Kultuur/Muuseumid tabelites
KU05: Muuseumid;
KU051: Muuseumid liigi järgi;
KU052: Muuseumid omaniku liigi järgi;
KU054: Muuseumid maakonna järgi;
KU055: Teaduskeskused ja ekspositsioonid.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Sotsiaalelu. Arhiiv / Kultuur. Arhiiv on lõpetatud tabel KU31: Loomaaia loomad (2000–2022).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 645 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 20901 „Majandusüksuste statistiline register“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Agregeeritud andmed edastatakse vabatahtlikus korras ka Euroopa muuseumide organisatsioonile EGMUS.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 35 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Puuduvad

Kultuuristatistika rahvusvahelise taustaraamistikuna arvestatakse Euroopa kultuuristatistika metoodilisi soovitusi, sealhulgas dokumenti ESSnet-Culture. Final Report (2012).

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastutused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Statistikatöö viidi ellu plaanipäraselt ning andmete kogumine, töötlus, analüüs ja avaldamine kulgesid üldiselt tõrgeteta. Koostöö andmeesitajatega oli hea. Peamise parenduskohana toodi esile vajadus lahendada andmekogumisrakenduse VOXCOga seotud tehnilised probleemid, et vähendada andmekogumise töömahtu.

Andmeid kasutab kultuuriministeerium.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldatavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmed on täielikud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei mõõdeta

Freimiks on majandusüksuste statistilise registri ning kultuuriministeeriumilt jt allikatelt saadud teabe põhjal loodud loend tegutsevatest muuseumidest ning teaduskeskustest ja ekspositsioonidest.

Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Mõõtmisvigu püütakse vältida mitmeetapiliste kontrollidega. Teavet suuremate mõõtmisvigade kohta ei ole. Küsimustikud on hoolikalt kavandatud, elektroonilisel kujul ja sisaldavad mitut aritmeetilist ja loogilist kontrolli.

Mittevastamise vead on väikesed ja ei mõjuta oluliselt tulemuste kvaliteeti. Mittevastanud üksused on enamasti need, kes ei ole vaatlusperioodi jooksul tegutsenud või on valimisse sattunud ekslikult ja ei kuulu tegelikult definitsiooni järgi professionaalse muuseumi, ekspositsiooni ega teaduskeskuse alla. Ekslikult sattunud üksused eemaldatakse ning vaatlusperioodil mittetegutsenud üksuste puhul täpsustatakse, kas nad on tegevuse lõpetanud täielikult või ainult hooajaliselt.

Ei arvutata

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse 135 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 135 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Riigisiseselt on andmed võrreldavad maakonniti.

Kuna tööd tehakse siseriikliku tellimuse alusel, ei ole andmed võrreldavad teiste Euroope Liidu riikide andmetega. Mõistete defineerimisel järgitakse võimalusel rahvusvahelisi definitsioone, kuid muuseumide määratlemine on riigiti erinev.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.
1999. aastal kasvas muuseumide arv peamiselt vallamuuseumide arvelt.
Kuni 2005. aastani kuulusid muuseumide liigitusse omandivormi järgi ka avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumid (nt ülikoolide juures tegutsevad muuseumid).
Alates 2011. aastast ei loeta muuseumide hulka Eesti kirjandusmuuseumi ning sellest on tingitud põhifondi säilikute arvu märgatav vähenemine.
2023. aastal täpsustati muuseumi määratlust ning osa asutustest liikus teaduskeskuse või ekspositsiooni kategooriasse, kuhu lisandus ka varem valimisse mitte kuulunud asutusi.

Ühegi tabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab et vaatlusperioodide arv viimastes katkematutes aegridades on võrdne kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Väljundnäitajad on valdkonnaüleselt valdavalt sidusad. Muuseumide külastamise kohta kogutakse andmeid ka kultuuris osalemise uuringuga (KOU), mille metoodika on leitav siit: Kultuuris osalemise uuring.

Kahe uuringu andmeid kasutades tuleks arvestada, et:

• muuseumi küsimustikuga kogutakse andmeid muuseumikülastuse kordade kohta, ehk mitu korda käidi muuseumides;
• KOU tulemustest näeb, kui paljud Eesti vähemalt 15-aastastest inimestest on viimase 12 kuu jooksul muuseumis käinud ehk mitu inimest käis muuseumides;
• muuseumid vastavad kalendriaasta kohta, inimesed vastavad KOUs küsitlushetkele eelneva 12 kuu kohta. Kuna KOU andmekogumise periood on 12 kuud, siis peegeldavad andmed kokku 24 kuu tegemisi;
• muuseumidelt saadud infos kajastuvad ka alla 15-aastased ning välisturistid;
• kui muuseumide uuringus koostavad statistikaamet ja kultuuriministeerium nimekirja üksustest, mis vastavad muuseumi definitsioonile, siis KOUs otsustab vastaja, kas külastatud koht oli muuseum või mitte;
• muuseumiliigid on kahes uuringus defineeritud ühtmoodi.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Statistikatöö väljundid on omavahel sidusad. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku:
muuseumid 247 tundi;
teaduskeskused ja ekspositsioonid 65 tundi
(2025. aasta andmed).

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Vead ilmnevad tavapärase sügavama analüüsi käigus või parandab ettevõte varem esitatud andmeid. Kui andmetes ilmnevad vead, parandatakse need esimesel võimalusel või järgneva perioodi avaldamise käigus.

Ei arvutata

Objektide arv üldkogumis varieerub aastati, üldjuhul kuulub üldkogumisse umbes 250 üksust. 2025. aastal oli üldkogumis 265 üksust (muuseumid, teaduskeskused ja ekspositsioonid). Vaadeldakse kõikselt. Põhimuuseum ja selle filiaalid kajastuvad muuseumide arvus eraldi. Muuseumidelt kogutakse andmeid museaalide, publikatsioonide, töötajate, tulude ja kulude, näituste, külastajate ning haridusprogrammides osalejate kohta. Teaduskeskustelt kogutakse andmeid tulude ja kulude, külastatavuse ning haridusprogrammides osalemise kohta. Ekspositsioonidelt kogutakse andmeid museaalide arvu ja külastatavuse kohta.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.
Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Muuseum“ ja „Teaduskeskused ja ekspositsioonid“ .

Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud. Vastajale kuvatakse uue perioodi andmete esitamisel kõrvalveergu eelneva perioodi andmed.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Näitajate leidmisel kasutatakse ka maakondade rahvaarvu seisuga 01.01

Andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei ole rakendatav, kuna vaatlusperiood on aasta.

Kuni 2022. vaatlusaastani olid statistikatööga hõlmatud ka loomaaedade andmed.

2023. aastal täpsustati muuseumi määratlust ning osa asutustest liikus teaduskeskuse või ekspositsiooni kategooriasse, kuhu lisandus ka varem valimisse mitte kuulunud asutusi.